Esmaspäeval jäi Ungari ja Slovakkia vastuseisu tõttu kinnitamata 18. sanktsioonipakett Venemaale. Ohus on ka juba kehtivad sanktsioonid. Kui nende pikendamises kokku ei lepita, võib näiteks Vene külmutatud vara vabaks pääseda. Vaidlusi tekitas ka see, et mida peaks tegema pärast Euroopa välisteenistuse hinnangut, et Iisrael rikub Euroopa Liiduga sõlmitud assossiatsioonilepet.

"Läti ja Balti riikidena oleme väga pühendunud edasistele sanktsioonidele Venemaa ja ka Valgevene vastu, sest meie jaoks on väga oluline hoida Venemaad rahalistest vahenditest eemal ja sanktsioonid on väga tõhus viis, nagu ka varilaevastikud," lausus Läti peaminister Evika Silina.

"On üldteada, et sanktsioonipakette on sageli väga raske täieliku üksmeelega vastu võtta, aga ma loodan, et 18. sanktsioonipakett saab teoks," sõnas Hollandi peaminister Dick Schoof.

"Mässata. Ungari seisukoht on mäss. Teate, me arutasime 100 korda, kuidas muuta ja tõhustada ränderegulatsiooni, aga midagi ei juhtunud. Nad lihtsalt tulevad sisse. Seega, kui te tulete kokku, et pidada üks tore kohtumine ja toredaid vestlusi, siis see ei toimi kunagi," ütles Ungari peaminister Viktor Orban.

Ungari ja Slovakkia üritavad endile välja võidelda ka erandid Euroopa Liidu plaanist lõpetada 2027. aasta lõpuks kogu Vene energia import.

Nauseda: uus EL-i Kremli sanktsioonipakett on pooleteise aasta karmeim

Euroopa Liidu kaalumisel olev 18. Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett on üks karmimaid, mida ühendus on viimase pooleteise aasta jooksul Ukrainas sõda jätkava Kremli suhtes rakendanud, ütles Leedu president Gitanas Nauseda neljapäeval.

"See puudutab kindlasti energiat, panku, niinimetatud "varilaevastikku". See võib kindlasti anda Venemaa majandusele täiendava löögi," ütles Nausėda ajakirjanikele enne Euroopa ülemkogu Brüsselis.

"Loodan väga, et see on tõsine, et see on karm, sest see on, lubage mul öelda, üks tugevamaid pakette, mida ma viimasest pooleteisest aastast mäletan," rõhutas ta.

Uute Moskva-vastaste sanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa energiaeksporti, langetades riigi naftamüügile kehtestatud hinnalage ja piirata samuti veelgi Venemaa pankade tegevust.

Juuni alguses tegi Euroopa Komisjon ettepaneku langetada Venemaa nafta hinnalagi praeguselt 60 dollarilt (52,5 eurot) 45 dollarile (39 eurot) barreli kohta.

Riigipea rõhutas, et Iraani-Iisraeli tüli tõttu tõusvate naftahindade kontekstis võib bloki juhtidel olla raske selles "laes" kokku leppida.

"Need kasvavad ja on pingete tõttu nüüd kahjuks määratud kasvama. See raskendab meie ülesannet, kuid hoolimata sellest ei loobu me oma püüdlustest," ütles Nausėda.

President rõhutas ka, et tõusvad naftahinnad on Venemaale kasulikud.

"Suurim mure on see, et hoolimata asjaolust, et Iraan on Venemaa liitlane ja Venemaa näib toimuvat otseselt kahetsevat, hõõruvad nad teisalt vaikselt käsi, sest kõige olulisem tegur on nafta hind, mis õhutab Ukraina sõda ja toidab Venemaa majandust. See kasvab ja on praegu pingete tõttu määratud kasvama. See raskendab meie ülesannet, kuid hoolimata sellest ei loobu me oma püüdlustest," märkis Nausėda.

Kõige valjemad hääled EL-i plaanide vastu kehtestada Venemaa energiaressurssidele sanktsioonid on Slovakkia ja Ungari, bloki importijad ja Kremli-sõbralikumad riigid. Nädala alguses teatasid mõlemad, et blokeerivad uued sanktsioonid.

Nauseda lisas, et ka kavandatav hinnalagi Venemaa naftale on mõnele riigile vastuvõetamatu.