Esmaspäeval Harvardi rektorile Alan Garberile saadetud kirjas ütlesid administratsiooni juristid, et uurimise käigus selgus, et Harvard teadis, et juudi päritolu tudengid tundsid end ülikoolilinnakus ohustatuna ning et ülikool käitus tahtlikult ükskõikselt.

"Kui piisavaid muudatusi kohe ellu ei viida, kaotatakse kõik föderaalsed rahalised vahendid ning see mõjutab edasisi Harvardi suhteid föderaalvalitsusega," seisab kirjas. "Harvard võib muidugi jätkata tegutsemist ilma föderaalsete privileegideta ja võib-olla annabki selline võimalus hoogu tipptasemele pühendumisele."

Harvardi pressiesindaja ütles, et ülikool on astunud olulisi samme oma kogukonnas esineva antisemitismi vastu võitlemiseks.

"Kool on tugevdanud reegleid, distsiplineerinud neid, kes neid rikuvad, julgustanud viisakat diskursust ning edendanud avatud ja lugupidavat dialoogi," ütles pressiesindaja. "Harvardi ülikool on selles küsimuses kaugel ükskõiksusest ja ei nõustu absoluutselt valitsuse järeldustega."

Kodanikuõiguste seaduse ametlik rikkumise teatis on üldiselt samm, mis võib eelneda kas justiitsministeeriumi kohtuasjale või vabatahtlikule kokkuleppele ülikooliga. Varasemate administratsioonide ajal lõppesid ülikoolides algatatud kodanikuõiguste uurimised tavaliselt vabatahtlike kokkulepetega.

Maikuus saatis Trumpi administratsioon Columbia ülikoolile sarnase teate, milles teatas, et valitsus leidis uurimise käigus, et kool rikub kodanikuõiguste seadust, kuna väidetavalt ei kaitse juudi päritolu tudengeid ahistamise eest. Columbia ülikool peab administratsiooniga läbirääkimisi ka ülikooli föderaalse rahastamise ja autonoomia üle.

Harvardile saadetud kirjas ütles administratsioon, et ülikool ei reageerinud kahe aasta vältel, kui juutidest tudengeid rünnati ja nende peale sülitati.

Selle tulemusel varjasid paljud juudid ahistamiskartuses oma identiteeti. Samuti märgiti, et ülikoolilinnakus levisid laialdaselt antisemiitlikud pildid ning et ülikoolilinnakut vandaliseeriti antisemiitlike sümbolitega – näiteks ühel sümbolil kujutati Iisraeli lippu, kus Taaveti täht oli asendatud haakristiga.

Harvard avaldas aprilli lõpus oma sisemise raporti ülikoolilinnakus levivate antisemitismi ja moslemivastaste eelarvamuste kohta. Kool leidis, et ülikoolilinnak on lõhestunud ning et Lähis-Ida konflikti mõlema poolega seotud tudengid tundsid end ebakindlalt pärast Hamasi rünnakuid Iisraelile 7. oktoobril 2023. Ülikool kirjeldas toona muudatusi, mida ta on teinud või mille rakendamisega töötab.

Trumpi administratsiooni viimatised leiud on osa laiemast ülikoolidevastasest survest.

Varem sel aastal esitas valitsus Harvardile nimekirja nõudmistest, muu hulgas et Harvard lubaks föderaalvalitsusel kontrollida üliõpilaste vastuvõttu, töölevõtmist ning üliõpilaste ja töötajate ideoloogiat. Ülikool lükkas administratsiooni ettepaneku tagasi. Seejärel teatas administratsioon, et külmutab enam kui kahe miljardi dollari suurused toetused ja lepingud.

Trump on püüdnud peatada ka Harvardi autonoomiat vastu võtta rahvusvahelisi tudengeid ja ähvardanud ülikooli maksuvaba staatust. Harvard on administratsiooni kohtusse kaevanud, väites, et valitsus on rikkunud ülikooli esimest konstitutsioonimuudatust ja õigusi õiglasele kohtumenetlusele.

Selle kuu alguses näis Trump vihjavat, et ülikool ja administratsioon on mingisuguse kokkuleppe saavutamisele lähedal. President kiitis Harvardit sotsiaalmeedias, öeldes: "Nad on nende läbirääkimiste ajal käitunud äärmiselt asjakohaselt ja näivad olevat pühendunud õigete tegude tegemisele."