Praegune Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik (MFF) loodi stabiilseteks aegadeks. Kuid see ajastu on möödas ning koos sellega ka EL-i eelarve, nagu me seda seni teadsime. Panused on nüüd kõrgemad, sest Euroopa seisab silmitsi vähemalt 750 miljardi euro suuruse investeerimisdefitsiidiga aastas ning plaanib suurendada oma kaitsevõimet uue 800 miljardi euro suuruse taasrelvastumise plaaniga, kirjutab väljaanne.

Euroopa Komisjon esitab oma eelarveettepaneku põhiosa 16. juulil, andes sellega avalöögi üle kahe aasta kestvatele keerulistele läbirääkimistele. Tulemus muudab tõenäoliselt radikaalselt nii bloki kuluprioriteete kui ka arusaama sellest, mis on oluline.

Läbirääkimiste tulemus kujundab tõenäoliselt põhjalikult ümber nii EL-i kulutamise prioriteedid kui ka liidu arusaama sellest, mis on tegelikult oluline.

Euractiv avaldas viis peamist vaidluskohta, mis kujundavad järgmist mitmeaastane eelarveraamistikku.

Eelarve maht

Alates 2028. aastast hakkavad EL-i liikmesriigid tasuma tagasi ühenduse 650 miljardi euro suurust COVID-19 taastamisfondi kiirusega umbes 30 miljardit eurot aastas – see moodustab ligikaudu viiendiku EL-i iga-aastasest eelarvest.

Suured tagasimaksed seavad ohtu EL-i ambitsioonid, eriti nende riikide puhul, mis juba niigi on hädas oma eelarve tasakaalus hoidmisega. Austria, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari eelarvepuudujäägid on piisavalt suured, et kutsuda esile trahvid EL-i poolt.

Prantsusmaa ja Hispaania on kutsunud üles kahekordistama mitmeaastast finantsraamistikku, ning isegi Taani, mis on traditsiooniliselt säästlik, on avatud eelarve suurendamisele.

Tehniliselt on kõige lihtsam viis vältida EL-i liikmesriikidelt rohkem raha küsimist see, kui anda liidule omaenda sissetulekuallikad, näiteks ploki süsinikumaks. Praktikas on aga ettepanek maksustada heitmeid ja ettevõtete kasumeid, mis põhineksid EL-i tuludel, olnud alates 2023. aastast nõukogus blokeeritud.

Uute tulubaaside loomine ei tähenda automaatselt, et EL kulutaks kokku rohkem. Näiteks Saksamaa väidab, et mitmeaastase finantsraamistiku suurendamiseks pole "alust", kuigi ta on avatud uute rahakogumise ettepanekute arutamiseks.

Igatahes tulevad mahuküsimuste arutelud "verised," ütles Taani suursaadik EL-is, Carsten Grønbech-Jensen, enne juulis Nõukogu eesistujaks asumist.

Kui EL-i liikmesriigid ei suuda kokkuleppele jõuda eelarve suurendamise osas uute liidu tulubaaside kaudu, võib olemasolevate vahendite jagamise vaidlus olla veelgi verisem.

Ühtekuuluvuspoliitika: rahaline reform ja kaitsepoliitika pöördepunkt

Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid, mis moodustavad ligi kolmandiku praegusest EL-i pikaajalisest eelarvest, on mõeldud selleks, et aidata vaesematel Euroopa piirkondadel majanduslikult järele jõuda.

Kuid nüüd kavatseb Komisjon põhjalikult muuta nii rahade jaotamise viisi kui ka seda, milleks vahendeid tuleks kasutada.

Esimene muutus on poliitiline. Piirkonnad saaksid raha alles pärast Brüsselis heaks kiidetud reformide elluviimist, mida koordineeritakse uute piirkondlike ja riiklike "partnerlussuhete" kaudu.

Oktoobris lekkis dokument, mille järgi plaanib Komisjon korrata COVID-19 taastamisfondi mudelit, ühendades põllumajandusfondid (ÜPP) ja koostoime rahad 27 riiklikuks, reformipõhiseks rahakotiks. See vähendaks oluliselt piirkondade mõjuvõimu ning suurendaks Brüsseli võimu vaesemate riikide üle.

Kuigi idee tekitas tugeva vastuseisu, elab see vähemalt osaliselt edasi uute piirkondlike ja riiklike partnerlussuhete kaudu. Peamine küsimus on, kas piirkonnad jäävad kõrvale, andes teed Brüsseli ja riikide pealinnade vahelistele ülalt-alla läbirääkimistele.

Teine muutus on strateegiline. EL-i täidesaatev organ soovib suunata ühtekuuluvusfondi rahasid kaitse- ning strateegilistesse tehnoloogiatesse, nagu tehisintellekt ja biotehnoloogia.

See tähistaks irdumist praeguselt "nutika spetsialiseerumise" lähenemisviisilt, mis julgustab iga piirkonda investeerima valdkondadesse, mis vastavad nende tugevustele.

Ühtekuuluvuse rahastuse suunamine plokiülestesse prioriteetidesse "ilma piiranguteta geograafia või ettevõtte suuruse osas," nagu Euroopa Komisjon seda kirjeldab, võib aga lahjendada koostoimefondide põhieesmärki: piirkondlike ebavõrdsuste vähendamist.

Põllumajanduspoliitika: reformida ja vähendada?

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis moodustab samuti ligi kolmandiku eelarvest, on EL-i toetussüsteem põllumeestele, jagunedes praegu otsesteks makseteks (79 protsenti) ja maapiirkondade toetuseks (21 protsenti).

Mõjukad põllumajandustootjate lobirühmad üle kogu Euroopa on kindlalt vastu nende kahe samba ühendamisele, ÜPP integreerimisele laiemasse ühtekuuluvusrahastusse või üldise toetuse kärpimisele.

Ometi näib komisjon just sinna suunduvat. ÜPP osakaal EL-i eelarves on järjepidevalt vähenenud ja siseringi liikmed valmistuvad järgmise eelarvetsükli puhul toetuste 15–20-protsendiseks vähendamiseks, ütlesid nad Euractivile.

See vallandaks tugeva vastuseisu sellistes riikides nagu Prantsusmaa, kus ÜPP on poliitiliselt puutumatu. Samal ajal on Saksa põllumehed hiljuti saavutanud võite oma riiklikes eelarvetes ning suunavad nüüd oma tähelepanu Brüsselile.

Arvestades, et teema on riikidelõikes lõhestav, vaidlustatakse iga reformi tõenäoliselt rida-realt.

Konkurentsivõime fond: Draghi reform

Euroopa konkurentsivõime fond on Ursula von der Leyeni uus tööstuslik lipulaev, mis toetab kogu innovatsioonitsüklit alates rakenduslikust teadustööst kuni idufirmadeni. See samm koondaks enam kui kümnel teemapõhisel eelarvereal sadu miljardeid eurosid ühte paindlikku rahastamisfondi.

Komisjoni president ütles, et praegune 94 miljardi euro suurune teadusprogramm "Horizon" jääb iseseisvaks, kuid on "tihedalt seotud" Euroopa konkurentsivõime fondiga.

See lubadus on osaline võit akadeemilisele maailmale, kes kardab, et pikaajaline, altpoolt üles ehitatud ja ekspertiisil põhinev rahastus annab von der Leyeni strateegilise juhtimise all järele lühiajalistele, ülalt-alla suunatud poliitilistele prioriteetidele. EL-i täidesaatev organ on siiski juba esitanud ettepaneku avada Horizon kaitsealastele uuringutele.

Eelarve suuruse osas kutsusid Euroopa Keskpanga endine juht ja Itaalia ekspeaminister Mario Draghi ja Horizoni eksperdiraport üles järgmist Horizoni eelarvet rohkem kui kahekordistama, kuid teadusuuringute volinik Ekaterina Zaharieva ütles, et see ei ole realistlik.

Tervise- ja kliimaprogrammid, mis praegu saavad stabiilset ja sihitud rahastust, võivad näha oma eelarveid lahjendatuna või ümber suunatuna laiemate konkurentsivõime eesmärkide raames.

Riigid soovivad Euroopa konkurentsivõimet elavdada, kuid nende valmisolek raha eraldada, loobuda vanadest programmidest ja prioriteetidest ning anda komisjonile rohkem otsustusõigust pannakse proovile.

Paindlikkus: kui palju võimu Brüsselile?

Üldiselt soovib von der Leyen vähem eelarveridu, mille sees ja vahel oleks rohkem paindlikkust, ning võimalusel viieaastast eelarveperioodi senise seitsmeaastase asemel.

Kuid raha, mida pole eelnevalt eraldatud, nähakse sageli poliitiliselt ebakindlana, eriti pikaajaliste prioriteetide, nagu põhjalike teadusuuringute, puhul.

Samal ajal võivad EL-i riigid näha kavandatavat reformi ka võimu haaramisena ning europarlamendi liikmed valmistuvad tulevaste kulutuste otsuste üle täielikku järelevalvet nõudma.

Valdab üksmeel, et EL vajab kergemat ja paindlikumat eelarvet, et tegeleda uute prioriteetidega nagu kaitse ja konkurentsivõime. Kuid EL on keeruline masinavärk – ja on alati oht valida kergema vastupanu tee.