Kui viis aastat tagasi esitati lennuakadeemiasse õppima asumiseks veidi üle 330 avalduse, siis sellel aastal jõudis lennuakadeemiani 550 avaldust. Märkimisväärne huvi kasv on inseneeriasuunalisele lennundustehnika õppekavale, mille 35 õppekoha vastu tundis huvi ligi 200 inimest.

"Mehitamata lennundus on üks asi, mis valdkonnas on praegu hästi kasvav ja mis just lennundustehnika õppekavaga on hästi kaetud. Õppekavas ongi võimalik projekteerida, konstrueerida mehitamata õhusõidukit ja üldse laiemalt akadeemias on võimalik tegeleda ka õhuruumikorraldusega, mis muutub seoses sellega, et mehitamata lennundus on kasvanud," rääkis Eesti Lennuakadeemia õppeosakonna juhataja Nele Tootsi.

Droonide müüja ja arenduskeskus Meridein Grupp, mis plaanib rajada ka suuremahulise droonide tootmistehase, vajaks lähiaastatel juurde ligi 10 inseneri. Nende leidmine on olnud aga väljakutse juba ka enne tehase plaane.

"Leida inimesi, kes on pädevad drooniinsenerid, arendajad või koodikirjutajad, on tegelikult kaunikesti raske. Isegi kui mõnikord diplom näitab, et tegu on ääretult pädeva inimesega, siis tegelik tõde selgub ikkagi, kui läheb päriselt tööks. Selles suhtes inimesi on tarvis ja neist on selge puudus," rääkis Merideini arendusjuht Eduard Vainu.

Ka lennukihooldusfirmal Magnetic MRO-l on praegu litsentseeritud spetsialiste keeruline leida ja nii koolitatakse spetsialiste ka ise välja. Samuti leitakse praegu töötajaid välismaalt.

"Meil on umbes 300 lennundusspetsialisti tööl ja umbes 50 nendest on välismaalt, sest kohaliku tööjõu järelkasv ei kata vajadust. Prognoosime, et järgmisel kahel aastal vajame umbes 80 töötajat juurde. Nõudlust on palju. Kahjuks liiga tihti peame oma klientidele ära ütlema, et ei suuda nende lennukeid hooldada kuna meil ei ole vastavat võimsust. Lepingud juba viis aastat ette põhimõtteliselt välja müüdud - olukord on päris keeruline," rääkis Magnetic MRO juht Jan Kotka.

Lennundustehnikute ja inseneride puudust on suurendanud nii mehitamata lennunduse kiire areng kui ka kommertslennukite arvu kasv maailmas.

Samuti on tööd juurde toonud asjaolu, et lennukite tarneraskuste tõttu on kasutusele võetud rohkem hooldust nõudvad vanemad lennukid.

Kui Vainu sõnul võiks lennuakadeemiast lisanduv spetsialistide arv tööjõupuuduse leevendamiseks piisav olla, siis Kotka sõnul oleks spetsialiste rohkemgi vaja.

"Tööd jätkuks kordades suuremale hulgale lennundusspetsialistidele kui meil hetkel koolidest ja ülikoolidest noori tuleb. Kui me suudaks kahekordistada ka selle mahu, mis lennuakadeemial praegu on, siis ka selle me suudaksime ära kasutada," rääkis Kotka.

Lennuakadeemia sõnul on nad viimastel aastatel õppekohtade arvu juba järk-järgult suurendanud. Hüppeliselt õppekohtade arvu suurendamiseks koolil võimekust ei ole. Samuti on vastuvõtu suurendamiseks vaja sobivaid kandidaate.

"Meil on maailmas umbes 29 000 kommertslennukit ja see on kõikide aegade rekord. Edasist kasvu hinnatakse umbes 10 000 lennukit järgmise kümne aasta jooksul ja sellega kaasneb ka hüppeliselt tööjõuvajadus," sõnas Kotka.