ERR Brüsselis: 18. sanktsioonipaketi peamine takistus on Slovakkia
Euroopa Liidu 18. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi heakskiitmist takistab Slovakkia vastuseis, aga ka osa liikmesriikide soov sanktsioone lahjendada. Kui nii läheb, lubab Eesti nõrka paketti blokeerida.
18. sanktsioonipakett sisaldab neidsamu karme sanktsioone, mida Euroopa lubas Venemaale kehtestada juba mai algul, kuid uutele jõulistele sanktsioonidele on kõigi liikmesriikide toetuse saamine osutunud keeruliseks. Juba kaks nädalat on selle paketi vastuvõtmine olnud väidetavalt vaid mõne päeva kaugusel.
"Me oleme teinud oma 18. sanktsioonipaketi ettepaneku. See on Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide käes. Töö sellega käib ja me ei saa praegu midagi rohkem öelda," lausus Euroopa Komisjoni kõneisik Stefan De Keersmaecker.
Praegu veel on peamine takistus Slovakkia. Brüsselis ollakse optimistlikud, et peaminister Robert Fico eesmärk on vaid näitemäng kodumaisele publikule ja temaga õnnestub lähiajal kokkuleppele jõuda.
"Ma ei oleks nii optimistlik kui mõned inimesed Brüsselis, et see on vaid näitemäng ja kõik lõppeb ilusasti. "Me anname lihtsalt Ficole midagi". Jah, tõenäoliselt see läheb nii, aga kas Brüsselil on midagi, mida Fico päriselt tahab?" sõnas Slovakkia ajalehe Pravda ajakirjanik Andrej Matišak.
Fico ei ole vastu sanktsioonidele endile, vaid Euroopa Liidu plaanile keelata mõne aasta pärast kogu Vene energia import. Slovakkiale erandi andmine õõnestaks kogu selle plaani eesmärki.
"Mida Fico võib saada on sõnad, ainult sõnad. Eks me näeme, kas Slovakkia valitsus ja Fico jäävad nende sõnadega rahule. Ma arvan, et ta tahab üsna tugevat sõnastust, et ta saaks öelda, et ta võitis," lisas Matišak.
Slovakkide varjus on ka mõned teised liikmesriigid vastu paketi kõige tugevamale osale – Vene nafta hinnalae alandamisele.
"On mõned riigid, kes tahavad seda nafta hinnalage sealt välja võtta. Nende seas on näiteks Malta, Küpros, Kreeka," lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.
Euroopa lootis hinnalage alandada koos USA-ga, kuid kuna Valge Maja sellega nõus pole, kardavad mainitud riigid kahju oma laevandusele. Tsahkna ütles, et Eesti jääks lahjemat paketti blokeerima.
"Kui jõutakse lõpuks nii kaugele, et sanktsioonipakett ära lahjendatakse niimoodi, et seal ei ole hinnalage sees, siis me ei pea vajalikuks ka sellist nõrka sanktsioonipaketti lihtsalt formaalselt vastu võtta," ütles Tsahkna.
Suured liikmesriigid toetavad hinnalae alandamist ja sellega võivad kaasa tulla ka Euroopa Liidu välised G7 riigid Suurbritannia, Kanada ja Jaapan.
"Surve nendele riikidele, kes seal täna veel blokeerivad, on päris suur, ja ma loodan, et me saame selle tugeva sanktsioonipaketi vastu võetud sellel nädalal," lisas välisminister.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










