Esimesel aastal, mil kõik Eesti 1. ja 4. klassid alustasid õppimist eesti keeles, läks peamine rõhk õpetajate keeleoskuse parandamisele, kuid haridusministeerium tunnistas, et kõigi muredega tegeleda ei jõutud.

"Millesse ei jõutud esimesel aastal kindlasti nii palju panustada kui pidanuks, on õpetamismetoodika ja õpilaste õpimotivatsioon. Ehk siis see, kuidas õpetada ja kuidas õpetada selliselt, et õpilane päriselt ka tahaks õppida ja tal ei tekiks sellist tunnet, et ma ei saa mitte midagi ja ma ei taha siin koolis enam käia. Need on praegu meil sellised hästi suured kaks murekohta," lausus haridusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja.

Uueks õppeaastaks loob ministeerium eraldi üleminekuosakonna. Seni oli vastutus jagatud kogu ministeeriumi peale laiali.

"Nüüd on vaja tekitada väga kindel meeskond, kes teab, et see on nende põhiline tööülesanne. Iga päev hommikul, kui nad tööle tulevad, tegeleda justnimelt selle ülemineku küsimustega. Seda ei saa teha kuidagi mingisuguse muu tööülesande kõrvalt," lisas Kaldoja.

Endise haridusministri Tõnis Lukase sõnul on praegu vajaka metoodilistest õppematerjalidest. Lisaks leiab Lukas, et keeleõppega alustades peaks eesti ja vene kodukeelega lapsed olema eraldi, kuni nende oskused on ühtlustunud.

"Selleks, et eraldada eestikeelsed lapsed alguses vähemalt rühmadesse, klassidesse, öeldakse, et raha ei ole, aga tegelikult raha on olemas nii nende metoodiliste materjalide jaoks kui ka spetsiaalsete rühmade, eestikeelse keskkonnaga rühmade moodustamise jaoks," ütles Lukas.

Tallinna Ülikooli nooremlektor Kristiina Bernardt uurib eesti keele kui teise keele õpetamist. Tema hinnangul on puudu ka põhjalikust seirest.

"Me peaksime aru saama, mis toimub õpilaste keeleoskustega ja mis toimub nende aineteadmistega. Sellist laialdast uuringut praegu näha ei ole. Erinevate küsimuste ja õpilastega vestlemise abil ning näiteks pilte kasutades või mingeid olukordi kasutades saame teada, milline on õpilase keeleoskus, milliseid konstruktsioone ta oskab kasutada, missuguseid eestikeelseid, kui keerukaid eestikeelseid lauseid ta kasutab, kui laialdane on tema sõnavara ja kas ta ka käändelõppe oskab panna õigesse kohta," lausus Bernhardt.

Kõigi murede kiuste peab haridusministeerium esimest üleminekuaastat siiski edukaks.