Lastekaitseseadus ütleb, et kui inimest on varasemalt karistatud mingi konkreetse kuriteo eest, siis ei tohi ta hiljem lastega töötada. Nii näiteks ei tohi lastega töötada inimene, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuritegudes, tapmises või mõrvas.

Tööandja, kes võimaldab lastega töötamist, on kohustatud aga kord aastas karistusregistrist kontrollima, ega lapsega töötav inimene, milleski sellises süüdi pole mõistetud.

Õigusteadlane Kärt Pormeister ütles, et seadus ei maini aga ühtegi konkreetset asutust, vaid reegel on ainult see, et inimene ei tohi oma töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuda. Tema hinnangul tähendaks see ka seda, et näiteks koolis või lasteaias võib näiteks koristajana töötada ka varasemalt seksuaalkuriteos süüdimõistetud inimene.

"Seaduse seletuskiri ütleb, et õpetaja on kindlasti lapsega töötav isik, sotsiaalpedagoog on lapsega töötav isik ja ma usun, et koolis arst või õde on ka lapsega töötav isik, sest tema klientuur on põhimõtteliselt ainult lapsed. Koristaja on aga hea näide, sest koristaja tegelikult ju oma töö olemuse või ametijuhendi järgi vahetult lastega kokku ei puutu. Jah, ta puutub nendega kokku, aga tema töö ei hõlma otseselt lastega töötamist. Mina ei taha, et see nii oleks, aga mulle tundub, et tänase tõlgenduse järgi see on nii," ütles Pormeister.

Justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium jäävad siin aga siiski eriarvamusele. Justiitsministeeriumi arenduse ja kriminaalstatistika talituse juhataja Anna-Liisa Uisk ütles näiteks, et tööandja peab iga töö korral hindama seda, kas töötaja puutub lastega kokku. Seaduses kirjeldatud vahetu kokkupuude tähendab tema hinnangul aga ka seda, kui on võimalik lastega silmast silma kokku puutuda.

"Kui inimene töötab asutuses samal ajal, kui seal viibivad ka lapsed, siis on lastega võimalik ka juhuslik kokkupuude või on võimalik leida võimalus nende lastega kokku puutumiseks," märkis Uisk.

Sotsiaalministeeriumi lastekaitsepoliitika juht Helen Meumers sõnas samuti, et seadus on praegu piisavalt selge.

"Seaduses ei ole tõesti loetletud konkreetseid teenuseid, asutusi või ametikohti, aga piirang on olemas ning kaitse on selgelt tagatud. [...] Kui me mõtleme sellele, et turvamees ja koristaja on igapäevaselt koolis ning suhtlevad lastega – turvamehe kohustus ongi turvalisuse tagamine –, siis ta ilmselgelt puutub ka lastega kokku. Koristaja liigub majas ringi, sealhulgas ruumides, kus lapsed eeldavad privaatsust, näiteks tualettides, ning koristab seal. Ka sellisel juhul räägime me isikutest, kellel on lastega vahetu kokkupuude," selgitas Meumers.