Trump ähvardab Venemaad väga karmide tollimaksudega
USA president Donald Trump kohtus esmaspäeval Valges Majas NATO peasekretäri Mark Ruttega. Trump ütles kohtumise alguses, et on pettunud Venemaa presidendis Vladimir Putinis, ning rõhutas, et soovib sõja lõppu Ukrainas, mistõttu on valmis 50 päeva pärast kehtestama Venemaale "väga karmid tollid", kui rahuleppeni ei jõuta.
USA kehtestab Venemaale 50 päeva pärast "väga karmid tollid", kui Ukrainaga rahulepingut ei saavutata, sõnas president Donald Trump. Ta lisas, et tahab näha Ukraina sõja lõppu ning on Venemaa presidendis Vladimir Putinis pettunud.
"Kui meil 50 päeva jooksul kokkulepet ei ole, kehtestame me väga karmid tollid," ütles Trump.
Ta nimetas neid teisesteks tollideks ja ütles, et need saavad olema 100 protsenti, mis tähendab, et need oleksid suunatud Venemaa kaubanduspartneritele. Rakendamise korral oleks see katse Moskvat maailmamajanduses isoleerida.
Venemaa vastu suunatud võimalike tollide kohta ütles Trump, et teiseseid tariife saab Venemaa vastu kehtestada ilma esindajatekoja või senati nõusolekuta.
USA president rõhutas, et rääkides Ukraina sõjale lahenduse leidmisest, on lisaks avaldustele vajalikud ka reaalsed sammud.
"Sõnad ei tähenda palju. Lõppkokkuvõttes peavad olema teod, tulemused," ütles Trump.
Trump märkis, et ta "on palju vestelnud" Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga. Ta lisas, et need vestlused "on alati väga meeldivad". Samas täheldas ta pärast selliseid kontakte sageli Ukraina konflikti eskaleerumist.
"Ma arvan, et meil oli tunne, mul oli tunne, umbes neli korda, et oleme kokkuleppele lähedal, aga meil pole seda. Me ikka veel arutame seda teemat," rõhutas Trump.
Tema sõnul õnnestus Putinil "petta Bushi, paljusid inimesi, Clintonit, Obamat, Bidenit".
"Aga mitte mind," väitis Trump.
USA hakkab NATO-le saatma rohkelt sõjavarustust
USA president ütles, et Ameerika toodab parimat varustust ja rakette ning sõnas, et relvad saadetakse NATO-le, kes omakorda saadab tehnika sinna, kus seda on vaja. Varustuse eest tasub Euroopa.
NATO peasekretär Mark Rutte hinnangul on Trump teinud suure ja olulise otsuse, et Ukraina saaks säilitada oma kaitse Venemaa vastu.
Rutte ütles, et eurooplased ostavad USA-lt relvi Ukraina varustamiseks ning uus relvastus ja varustus peaksid panema Venemaa presidendi Vladimir Putini rahuläbirääkimisi kaaluma.
Rutte sõnul saab Ukraina "tohutul hulgal sõjavarustust", nagu raketid, õhutõrjesüsteemid ja laskemoon.
"Kiirus on siin ülioluline," ütles Rutte. Ta lisas, et ostjate seas, kes Ukrainat varustavad, on Saksamaa, Soome, Kanada, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik ja Taani.
Trump lisas, et relvaabi koos ähvardusega kehtestada kogu Venemaa ekspordile 100% tollimaks, kui 50 päeva jooksul rahulepingut ei saavutata, peaksid olema Putinile märguandeks, et ta peab suhtuma sõja lõpetamisse tõsiselt.
Trump ei avaldanud üksikasju, kuid ütles, et relvade hulka kuuluvad Patrioti õhutõrjesüsteemid.
Trump lisas ka, et on rahul Euroopa suuremate kaitsekulutustega ja seda eriti pärast seda, kui paljud NATO liikmed hiljutisel Haagi tippkohtumisel nõustusid suurendama kulutusi 5 protsendini oma SKP-st.
Kallas: Trumpi 50-päevane ultimaatum Venemaale on väga pikk
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas tervitas esmaspäeval USA presidendi Donald Trumpi karmimat suhtumist Venemaasse, kuid märkis, et tema teatatud 50-päevane ultimaatum Moskva karistamiseks on väga pikk.
"On väga positiivne, et president Trump võtab Venemaa suhtes tugeva seisukoha," ütles Kallas ajakirjanikele. "Teisest küljest on 50 päeva väga pikk aeg, kui näeme, et nad tapavad iga päev süütuid tsiviilelanikke."

Välisminister Margus Tsahkna: Lääs seisab kindlalt Ukraina kõrval
Ka välisminister Margus Tsahkna kiitis Trumpi otsust ning leiab, et relvaabi saatmine Ukrainale on äärmiselt vajalik.
"Tervitan USA presidendi Donald Trumpi otsust saata Ukrainale sõjalist abi. On oluline, et hädavajalik abi jõuaks Ukrainasse kiiresti ning NATO koordineerimisel. Ukraina kõige pakilisem vajadus on tõhus ja ulatuslik õhutõrje, sest Venemaa ei ole näidanud üles huvi rahu saavutamiseks, vaid jätkab aina jõhkramaid rünnakuid Ukraina tsiviilelanike, linnade ja taristu vastu. Ainuüksi juulis on Venemaa rünnanud Ukraina linnu ja elanikke ligikaudu 2000 drooni ja raketiga," sõnas Tsahkna.
"Agressori peatamiseks ja Ukraina toetamiseks tuleb lisaks sõjalisele abile kasutada kõiki võimalikke hoobasid. Euroopa Liidus tuleb vastu võtta 18. sanktsioonipakett, mis sisaldab ka Eesti poolt nõutud nafta hinnalae alandamist. Nagu president Trump välja tõi, ootavad Venemaad vaherahuga mittenõustumisel ees ka USA karmimad tollimaksud," lisas välisminister.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: CNN, AP, BBC, BNS









