"Selle operatsiooni puhul alustati kaks kriminaalmenetlust kupeldamisjuhtumite suhtes, aga tööalast ekspluateerimist, seksuaalset ekspluateerimist ei tuvastatud," rääkis Kivila teisipäeval "Vikerhommikus". "Aga kogutud materjali põhjal võib tulla hiljem uusi menetlusi," lisas ta.

Kivila selgitas, et Eestis võib esineda peamiselt kahes vormis inimkaubandust. Üks on tööalane, kus haavatavas olukorras inimesi sunnitakse Eesti seadustele mittevastavatel tingimustel tööle ning teine vorm on prostitutsioonile sundimine.

Tavainimesed võivad peamiselt kokku puutuda tööalase ekspluateerimisega ning seda ehituses, teeninduses, toitlustuses.

Inimkaubanduse ohvrid töötavad neis valdkondades peamiselt töökohtadel, kus töötaja ei puutu otseselt võõraste inimestega kokku. Aga inimkaubandust võib esineda ka põllumajanduses, metsatööstuses ja üldse sellistes kohtades, kus rohkem sularaha kasutuses, rääkis politseinik.

Inimkaubanduse puhul piiratakse inimese tegevus- ja liikumisvabadust, tal puudub võimalus oma tahet väljendada. Tänapäeval me ei näe enam ahelaid nagu kunagi orjanduses, aga ohvrite sidumine toimub psühholoogiliselt, majanduslikult ja juriidiliselt, selgitas Kivila.

Ta rääkis sellest, et ohvrid ei tea, kuidas toimivad ühiskonnad Euroopas, sealhulgas Eestis, ei usalda võime ja politseid ning kardavad kodumaale tagasisaatmist, mistõttu on oma ülemustele kuulekad.

Inimkaubanduse ohvrid saabuvad Eestisse peamiselt Ukrainast, Moldovast, Rumeeniast ja Kesk-Aasia riikidest, prostitutsioonis tegutsejad lisaks ka Ladina-Ameerikast.