Kuigi pangajuhid on öelnud, et neil on seaduse järgi kohustus anda riigile pangaandmeid, kui riik neid küsib, ja finantsasutustel pole olnud alust kahtlustada, et neid andmeid on teatud juhtudel küsitud õigusliku aluseta, on vandeadvokaat Vahur Kivistiku hinnangul pankade roll klientidele tekkinud kahjus suurem, kui nad mõista annavad.

Kivistik viitas pankade rolli ERR-ile kommenteerides, et endine rahapesu andmebüroo juht Arnold Tenusaar, kes ise osales tehnilises töögrupis koos pankadega täitmisregistrit ette valmistades, on kirjutanud sotsiaalmeedias, et tuleb pankadele meelde tuletada, et täitmisregistri kaudu pangainfo jagamise süsteemi loomise protsessis osalesid pangad sama innukalt kui puutumuses riigiasutused, kuna mõlemale poolele terendas tulevikus oluline ressursside kokkuhoid.

Kivistik sõnas, et tema on jätkuvalt seisukohal, et pangad ei oleks tohtinud pangasaladuse hoidmist ehk sisuliselt oma sisekontrolli pangasaladuse osas, riigiasutustele sellisel kujul üle anda.

"Pankadel on tipptasemel juriidiline tugi ja nad kujutavad endast olulist survegruppi mis iganes küsimuses. Kui pangad oleksid piltlikult öeldes õigel ajal jalgu trampinud, poleks asjad ilmselt niimoodi viltu läinud," sõnas Kivistik.

"Vastutavad kõik asjaosalised: jõuametid, kes on andmeid kuritarvitanud, pangad, kes suhtusid pangasaladuse hoidmisesse ükskõikselt, riigikogu, kes lasi ennast ametnikel ära tinistada ja võttis vastu vildaka seaduse ning minister, kes pani registri töösse ilma põhimääruseta! Tulemus on totaalne käkk, mida poleks kunagi tohtinud juhtuda," sõnas Kivistik.

Kivistik nentis, et pangasaladuse rikkumine on kahjustanud Eesti pangasüsteemi usaldusväärsust, kuid veelgi enam on kahjustatud tuhandete isikute õigust eraelu puutumatusele.

"Õiguste rikkumise kompenseerimist tuleks alustada isikute teavitamisest, kelle pangakontod on õigusvastaselt kopeeritud," sõnas Kivistik.

Reedel teavitas LHV Pank rahapesu andmebürood (RAB) 247 miljoni euro suuruse leppetrahvi nõudest, viidates sellele, et RAB on viie aasta vältel täitmisregistri kaudu saanud seadusevastaselt juurdepääsu eri andmetele pankades, sealhulgas tehingutele ja pangakonto väljavõtetele.

Kas pangad saavad tekkinud olukorras hageda edukalt riiki, on Kivistiku sõnul keerukas õiguslik küsimus.

"Ma ei leidnud avalikest allikatest üldtingimusi, millele LHV viitas, kuid teades kohtupraktikat, siis ma sügavalt kahtlen, et sellises ulatuses nõue kohtus rahuldataks. Aga vähemalt on LHV jõuliselt märku andnud, et pank püüab asjad korda teha," sõnas Kivistik.

Kivistiku sõnul on võimalik, et nii riiki kui ka pankasid saavad hageda ka isikud, kelle andmeid on kuritarvitatud.

"Esimese asjana tuleks aga päringute õiguslik pool korda teha, sest täna on see jätkuvalt vigane. Suur osa pangasaladusega seonduvast regulatsioonist, mis omab kokkupuudet mitmete erinevate õigusvaldkondadega – krediidiasutused, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus, maksukorraldus, rahapesu – tuleks pulkadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna," rääkis Kivistik.

Vandeadvokaat ja õigusteadlane Carri Ginter ütles ERR-ile, et tõenäoliselt on klientidel, kelle pangasaladust on rikutud, võimalik esitada nõuded pankade vastu, kuid kuna jälitushirmu on inimestele tekitanud riik, oleks võimalik minna kohtusse riigi vastu.

"Nõuded pankade vastu on tõenäoliselt mingite konstruktsioonide kaudu võimalikud. Mina aga olen mõelnud, et on võimalik esitada nõudeid riigi vastu halduskohtule, kui inimese andmed on sattunud kuidagi ebaseaduslikult riigi kätte. See peaks olema mittevaralise kahju nõue üleelamiste – hirmu ja ärevuse –eest, et inimest jälgitakse," sõnas Ginter.

Ginter ütles, et tal puudub senini teadmine, milline on olnud pankade roll tekkinud olukorras – mida nad on teinud või tegemata jätnud.

"Ka rahapesu andmebüroo pole siiamaani avaldanud, kuidas see süsteem (pangainfo päringute tegemine panka ametite poolt - M.P) täpselt toimib. Minu seisukoht on see, et rahapesu andmebüroo peaks nüüd avaldama selle info," ütles Ginter.

"Teine küsimus on see, et täitmisregister pole mõeldud muuks tegevuseks kui täitemenetluseks. Miks siis minna teise seaduse alusel teistesse raamidesse, selle asemel, et mitte minna otse ja täita oma kohustusi vastavalt nendele reeglitele, mis on seaduses kirjas? Mulle tundub, et selle registri kasutamine muude seaduste teenindamiseks on ka väga kahtlane tegevus," rääkis Ginter.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei andis 1. juulil teada, et tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul olid riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis 8. juulil allkirja täitmisregistri põhimäärusele ja palus asutustel 14. juuliks esitada uued taotlused süsteemiga liitumiseks.

Taotluste analüüsi tulemusel otsustas ministeerium, et uute karmistunud reeglite alusel on õigus kõigi päringuliikidega jätkata politsei- ja piirivalveametil, kaitsepolitseiametil ja välisluureametil. Nende kolme asutuse pangapäringutega seoses ei tuvastanud probleeme ka õiguskantsler oma 1. juuli pöördumises Riigikogule.

Senisega võrreldes piiratumas mahus saab päringutega jätkata maksu- ja tolliamet. RAB-i õigus täitmisregistri vahendusel pangapäringuid teha on 14. juulist ametlikult peatatud.