Kauplused kasutavad toidukaubale allahindluse määramisel enamasti dünaamilist hinnastamist ehk allahindluse suurus sõltub nii nõudlusest, kellaajast kui ka kauba seisundist ja kogusest. Üldiselt jääb samal kuupäeval aeguva toidu allahindlus vahemikku 25–70 protsenti.

Tallinna suurtes kaubanduskeskustes hakkavad tööpäeva lõunatundidel silma sildid, et kaubale kehtib 30-protsendiline allahindlus – varem oli aga tavapärane, et samal kuupäeval aeguva kauba saab kätte alghinnast poole odavamalt.

ERR uuris jaekettidelt, milline on tarbijate käitumine allahinnatud kauba ostmisel ning kas väiksematest soodustustest on saanud uus standard.

Selveris on kasutusel nii 50- kui ka 30-protsendiline allahindlus

Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni sõnul on allahinnatud toodete ostmine võrreldes 2023. aastaga suurenenud 30–40 protsenti. Umbes sama palju on kahe aastaga suurenenud ka kampaaniatoodete ostmine.

Nii 30- kui 50-protsendiline allahindlus on Selveris pikalt kasutusel olnud, märkis Anderson.

"Allahindluse määr sõltub kauba seisundist, realiseerimisajast ja kogusest. Arvestades toidukaupade keskmist marginaali, toob juba 30-protsendiline allahindlus ettevõttele kulu. Küll aga on ka 50-protsendilise allahindlusega müües kulu kaupmehele väiksem kui toote maha kandmisel," sõnas ta.

Allahinnatud toodete populaarsuse kasvu taga on lisaks majanduslikele põhjustele ka tarbijate suurem teadlikkus toidu raiskamisest, lisas Anderson.

Enamik allahinnatud toidust ostetakse ära.

"Seda, kui palju allahinnatud toodetest ära müüakse, ei ole võimalik täpselt öelda, sest allahindlus fikseeritakse alles müügitehingu teostamisel. Tunnetuslikult võib öelda, et ca neli viiendikku allahindluse kleepsuga toodetest ostetakse ära," sõnas Anderson.

Rimis on kasutusel automatiseeritud süsteem

Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson kinnitas, et allahinnatud toidukaup kaob lettidelt kiiremini kui enne.

Alates 2022. aastast määrab Rimi kauplustes allahindluse suuruse automatiseeritud süsteem, mis võtab arvesse faktoreid, nagu laoseis, aeg ja tarbimine. Erinevate kategooriate lõikes võib allahindlus ulatuda kuni 50 protsendini, selgitas Jürisson.

"Meil on seatud minimaalne ja maksimaalne võimalik allahindlus, tulenevalt nõudlusest ja laoseisust on erinevates kauplustes kleebistatud toodetele allahindlused ka erinevad. Kauplustes, kus huvi on leigem, on allahindlus suurem ja kauplustes, kus krabatakse need hommikul esimese asjana ära, on see pisut väiksem," sõnas Jürisson. 

Ostujuht tõdes, et allahindluskleebiste kasutamine on keti jaoks rahalises mõttes kahjumlik. "Jah, see kahjum on väiksem, kui tooteid ära visates või Toidupangale annetades, aga see on meie jaoks ikkagi suur kulu," sõnas ta.

"Meie jaoks on toodete müük allahindluskleebistega eelviimane lahendus toidukadudega tegelemisel," lisas Jürisson. "Sellele eelneb hulk majasiseseid protsesse ja viimane on Toidupank. Tarbijate huvi vähenemise korral vähenevad ka tellimused toodetele. Kui see ei aita, siis vaatame üle sortimenti, eemaldame tooteid kas osast kauplustest või kui valdav enamus kauplustest ei suuda realiseerimise aja jooksul tervet kasti ära müüa, jätame mõne toote oma valikust täielikult välja."

Rimi ketis müüakse umbes 80 protsenti allahindluskleebistega toodetest ära. Mis üle jääb, selle annetab kauplus Toidupangale.

Lidli allahindluse standard on 25 protsenti

Ka Lidli avalike suhete spetsialist Kaspar Kütt tõdes, et üldine toiduhindade tõus ja majanduslik olukord on muutnud tarbijad teadlikumaks ja hinnatundlikumaks ning peagi aeguvad kaubad on sattunud varasemast suurema tähelepanu alla.

"Oleme märganud, et kliendid on hinnatundlikud ja kaalutlevad oma oste hoolikalt. Suurenenud huvi sooduspakkumiste vastu on loogiline jätk üldisele majandusolukorrale. Kliendi jaoks ei ole oluline ainult allahindluse protsent, vaid toote lõpphind ja selle väärtus," sõnas Kütt.

Lidli kauplustes on allahindluse protsent aeguvatele toodetele 25 protsenti – see on standard, mida kett muuta ei plaani.

"Jätame siiski oma klientidele suure valikuvõimaluse, pannes uue hinnaga allahinnatud tooted müügisaali juba mitu päeva varem, et kliendid saaksid kauem nautida hea hinnaga kaupa," selgitas Kütt.

Ta märkis, et tänu tõhusale tellimissüsteemile ja dünaamilisele hinnastamisele õnnestub Lidlil enamik allahinnatud toidukaubast maha müüa.

Lidli peamine partner toidukao vähendamisel on Toidupank, millele kett annab üle toidu, mis mingil põhjusel poeletile ei jõua või sinna ei jää.

"See koostöö tagab, et kvaliteetne toit jõuab abivajajateni ja raiskamine on minimaalne. Seega leiab praktiliselt kogu tarbimiskõlblik toit tee kas kliendi ostukorvi või Toidupanga kaudu abivajajateni," sõnas Kütt.

Coop: allahindluskleebistega tähistatakse sagedamini igapäevaseid toidukaupu

Allahindluskleebistega tähistatakse sagedamini tavalisi igapäevaseid toidukaupu, näiteks leivad, saiad, liha- ja piimatooteid. Kõige suurema mõjuga allahindluskleebisega tähistatud tooted on Coopi kauplustes liha-, kala- ja piimatooted, ütles Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist.

"Viimastel aastatel on huvi aeguvate toodete vastu kasvanud ning see tuleneb eelkõige inflatsioonist, tarbijate teadlikkuse kasvust ning kaupluste tehtud tööst, tuues need tooted klientide jaoks paremini nähtavale. Ka on allahindluskleebisega toodete osakaal suhtena netokäibesse viimase paari aasta jooksul kasvanud, kuna tarbija hinnatundlikkus on samuti selle ajaga ainult suurenenud," sõnas Rist.

Rist märkis, et käibemaksumäära tõus on tarbijate kindlustunnet vähendanud.

"Mahakandmised on üldiselt olnud viimase kahe aasta jooksul samal tasemel. Selle taga on kaupluste hea töö ning osalt ka kasvanud osakaal parim enne toodete müümisel," ütles Rist.

Coop rõhutas, et on aastaid Toidupangaga koostööd teinud ning et suuremates kauplustes annetatakse regulaarselt Toidupanga kaudu abivajajatele osa sellist kaupa, mida enam müüa ei saa, aga mis on endiselt hea ja söögiks sobilik.

"Jaekaubanduses on oluline olla efektiivne ja sellel on oma osa toidu raiskamise vähendamisel. Paljud Coopi kauplused on kasutusele võtnud automaattellimissüsteemi, mis teab ja tunneb kliendi tarbimisharjumusi ning mis tellib kauplustesse täpselt nii palju kaupa, kui kliendid päriselt ostavad. See on aidanud ka suures pildis mahakandmisi vähendada," märkis Rist.

Prismas on allahindlus esialgu 30 protsenti, õhtul muutub 60 protsendi peale

Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru märkis, et majandusolukord on viimastel aastatel aina keerulisem ning tarbijad selle tõttu mõistetavalt ka üha hinnatundlikumad. See on jälje jätnud tarbijakäitumisele. Kui 2024. aastal kasvas allahinnatud aeguva kauba müük kolm protsenti, siis käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on kasv olnud 11 protsenti.

Allahinnatud kaupade hulk on kasvanud samas mahus ehk 11 protsenti käesoleval aastal.

Niitaru selgitas, et Prisma pole oma allahindluste põhimõtet muutnud ja viimased 4–5 aastat on aeguva kauba allahindlus esialgu olnud 30 protsenti, mis õhtul kell 20 muutub automaatselt 60-protsendiliseks allahindluseks.

"Lisaks oleme läinud üle EDLP (every day low price) strateegiale ja langetanud 2000 toote hindu alates aprillist, et pakkuda inimestele püsivalt soodsat ostukorvi," lisas ta.

Prismas pole väiksemast allahindlusest saanud uus standard. Sama allahindluse põhimõte on ketis püsinud pea viis aastat, märkis Niitaru.

"Eesti inimene päästab hea meelega kaupa ning allahinnatud toidukaubast õnnestub realiseerida ca 75 protsenti," sõnas Niitaru.