Siseminister Igor Taro, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kristi Talving ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar andsid neljapäeval ülevaate GPS-signaalide häiringutest ja vastumeetmetest.

Eesti riigiametid teatasid eelmisel nädalal, et seoses uue segaja sisselülitamisega Eesti piiri taga Venemaal on veelgi tugevnenud GPS-häired.

Siseminister Taro rääkis, et Venemaa on aastaid naaberriike ja Euroopat küber- ja hübriidrünnakute teel mõjutanud. Üha intensiivsemalt segab Venemaa viimasel ajal Euroopa Liidu riikide satelliitsidesignaale ja neil põhinevaid navigatsioonisüsteeme.

"Viimastel kuudel on sagenenud juhtumid, millel on olnud häiritud PPA vaatluslennud. Fakt on ka see, et viimase kolme kuu jooksul on mõned meie tehnikaseadmed muutunud satelliitsignaalide segamisest tulenevate intsidentide tulemusel kasutuskõlbmatuks," rääkis Taro.

Häiringute tagajärjel tekkinud kahju küündib sisejulgeolekuvaldkonnas poole miljoni euroni, märkis siseminister.

"See olukord võib küll meele kibedaks teha, kuid annab meile hea põhjuse pingutada tehnoloogia arendusel, otsida nutikaid lahendusi," lisas Taro.

Taro esitas valitsusele ettepaneku tõsta laiapindsete riigikaitseinvesteeringute kava käigus vahendeid ümber, et suurendada sisejulgeoleku droonivõimet.

"Minu ettepanek on laiapindse riigikaitse investeeringute kava raames tõsta vahendeid ümber ja suurendada tuntavalt sisejulgeoleku droonivõimekust 400 000 euro võrra. Kokku saab see summa antud kavas olema seega 1,1 miljonit eurot," sõnas Taro.

Siseminister tõdes, et kui varem suhtuti droonitehnikasse kui pikaaegsesse investeeringusse, siis Ukraina kogemuse põhjal on see suhtumine muutunud.

"Näiteks Ukrainas on 30 000-lise drooni eluiga keskmiselt kuus tundi. Meil on see mõnevõrra pikem, aga kindlasti mitte viis kuni seitse aastat, nii nagu see tootja välja pakub," lausus Taro.

Siseminister märkis, et levivad narratiivid, nagu Venemaa objektide ründamiseks kasutatakse naaberriikide side- ja muud taristut. "Aga kes vähegi raadiolainete, mobiilsideleviga kursis on, saab aru, kui jabur jutt see on. Meie taristu mõju ei saa ületada tuntavalt meie riigipiiri," ütles ta.

Taro rõhutas, et lennuliikluse ja laevaliiklusega on kõik korras. "Seal on olemas alternatiivmeetmed navigeerimiseks, mida ka kasutatakse aktiivselt. Aga asi puudutab väiksemaid lennuvahendeid."

Droonide puhul on piirialadel oht, et õhusõiduk kukub häiringute tõttu kõrgelt alla ja põhjustab kahju.

Ka naaberriigid võitlevad Venemaa tekitatud signaalihäiringutega.

"Leedu, Läti, Poola, Soome – kõik on väga otseselt puudutatud. Me saame teha igakülgset koostööd, tegutseda ühtse jõuna. Lähiajal kindlasti läbime konsultatsioonid meie lähimate naabritega, kes on samasugusest vaenutegevusest mõjutatud," rääkis Taro.

Siseminister märkis, et teeb ettepaneku Venemaale sanktsioonide kehtestamiseks.

"Teen valitsusele ettepaneku, et rakendaksime Euroopa Liidu hübriidtegevuse sanktsioonirežiimi. Ja seda nii otseselt käskude elluviijate kui ka naabrite vastu suunatud tegevuste planeerijate ja strateegiliste juhtide vastu," sõnas Taro.

Talving: Narvas ei maksa droone lennutada

TTJA peadirektor Kristi Talving ütles, et GPS-häirete kasv on olnud märgatav alates 2023. aasta juunikuust. Ta märkis, et häired on igapäevane nähtus ja allikad pärinevad Venemaalt. Häiretel on tuntav mõju õhuruumis ja Soome lahes, kuid mitte maismaal.

"Eelkõige tähendab see, et navigatsioonisüsteemi täpsus segamise tõttu väheneb või asukoha täpsus kaob üldse. Kuid alates 2024. aasta oktoobrist on meile lisandunud ka GPS-häirete võltsimine, mis siis tähendab seda, et navigatsioonisüsteem teadlikult näitab asukohta valesti," rääkis Talving.

Alates juulist on GPS-signaalide häirimine läinud intensiivsemaks. GPS-häirete mõju on kõige suurem Kirde- ja Kagu-Eestis.

Narva ja Peterburi vahel asub neli segajat.

"Üks nendest segajatest paikneb meie piirile väga lähedal. Ja see aktiveeriti selle aasta juulikuus, mis tähendabki seda, et tänu sellele on siis Narvas, Narva ümbruses, Narva lahe rannikualal droonide lennutamine väga mõjutatud. Lisaks sellele segajale paikneb seal ka veel GPS-võltsija. Mis siis tähendab, et ka võltsimist Narvas, Narva linna ümbruses ja Narva lahel esineb väga palju," ütles Talving.

TTJA ei soovita Narva piirkonnas droone lennutada, kuna segajad hakkavad droone mõjutama juba siis, kui õhusõiduk tõuseb puulatvadest kõrgemale.

Kagu-Eestit mõjutavad kaks segajat asuvad riigipiirist kaugemal ja nende mõju on väiksem kui Kirde-Eestis asuvatel segajatel. Sellegi poolest soovitab TTJA olla droonide lennutamisel äärmiselt ettevaatlik.

Kaliningradis asuv segaja mõjutab ka teisi EL-i riike, Eestis toimuvat enamasti vaid ilusa ilma korral.

"Sellised ilusad suveilmad, nagu meil praegu on, kus on tuulevaikne, päike paistab – nendel juhtudel võib Kaliningradi segaja mõju ulatuda ka Hiiumaast ja Saaremaast lääne pool paiknevatesse vetesse," märkis Talving.

Mõju on suurim lennundusele

GPS-häiringute mõju on suurim lennundusele. Eesti õhuruum on iga päev segajatest mõjutatud. Segaja mõju algab umbes 1500 meetri pealt ja ulatub kuni 13 000 meetrini.

Vähemalt 85 protsenti lendudest on segajast mõjutatud. "See protsent võib olla isegi suurem, kuna kõik piloodid ei hoia GPS-navigatsiooni lennu ajal sees, ehk siis me ei saa tuvastada seetõttu seal segamist," lisas Talving.

Lennukid on mõjutatud ka võltsimistest. Võltsimine hakkab Eesti õhuruumis ca 5000 meetri kõrguselt, ulatub samamoodi 13 000 meetri kõrguseni.

Esimesed võltsimisintsidendid ilmnesid 2024. aasta oktoobris. 2025. aasta aprillikuus esines võltsimisi umbkaudu 40 lennul kuus. Maikuus oli see number umbes 100 lendu kuus. Viimase kahe kuu jooksul on võltsimine intensiivistunud ehk juunikuus toimus võltsimine ligikaudu 130 lennul ja juulikuus rohkem kui 230 lennul, rääkis Talving.

Territoriaalvete puhul on GPS-häirete mõju oluliselt väiksem, kuid Soome lahe idaosa ja Peipsi järve põhjaosa on segamisest mõjutatud. Soodsate ilmastikutingimuste puhul võib Kaliningradis asuv segaja ja mõjutada Saaremaalt ja Hiiumaast läände jäävaid veealasid, märkis Talving.

Talving rõhutas, et lendamine ja laevaga reisimine on endiselt ohutu, sest nii lennukid kui ka laevad kasutavad navigatsiooniseadmeid, mis ei sisalda GPS-signaali. Samuti puudub tuntav mõju maismaal ja ka mobiilside ei ole häiretest oluliselt mõjutatud.

Segaja mõju saab likvideerida vaid selle väljalülitamisega. Eesti on sel teemal rahvusvaheliste organisatsioonidega suhelnud, ütles Talving.

PPA: segaja võib võtta kontrolli drooni üle

PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar rääkis, et GPS-häiringud on piirialadel juba mitu aastat kestnud, kuid viimase aastaga on seadmeid juurde tulnud ja need on läinud oluliselt võimsamaks.

"Täna ikkagi kogeme piirialadel lendamisel juba tegevusi, kus side lõhutakse drooni ja droonijuhi vahel. Käib nagu võitlus selle üle, kes seda drooni lõpuks saab juhtida ja kuhu see lõpuks kohale viiakse," ütles Kommusaar. 

Riikide vahel käib võidujooks tehnoloogiate arendamisel.

"Kui selles vallas tehakse arendustöid teisel pool piiri, siis loomulikult vastumeetmena teeme me ka ise järjepidevalt arendustöid. Uuendame igapäevaselt erinevate uute tehnoloogilise lahendustega oma droone ja seiresüsteeme selleks, et mitte kaotada seda eelist, teadmist ja informatsiooni, mida me oma piiride kaitsmisel vajame," lausus Kommusaar.

Kommusaar tõdes, et PPA lendab droonidega idapiiril ka edaspidi. "Pigem on meil plaanis lendude arvu suurendada," ütles ta.

"Tõepoolest on meil olnud mõned intsidendid ja ilmselt tuleb neid ka tulevikus ette, kuid oleme läbi aastate järjepidevalt vaeva näinud, et tõhustada meie droonide võimekust keerulistes tingimustes lennata ning see arendustöö jätkub ka edaspidi," selgitas Kommusaar.