Michal ütles neljapäeval toidukaupade käibemaksu alandamise kohta, mida nõudvale petitsioonile on antud üle 80 000 allkirja, et hinnatõus on küll mõistetav mure, kuid juurdehindluse puhul peitub probleem kaubandusruutmeetrites, mida on Eestis inimese kohta rohkem kui mujal.

Rainer Rohtla sõnul ei saa kaubanduspinna ruutmeetrite arvu ja rahvaarvu selliselt võrrelda, nagu oleks toidukaupade kauplus ja kaubanduspind üks ja sama asi.

Ta tõi näiteks Keila, kus elab üle 10 000 inimese ja rahvaarv pole viimase kuue-seitsme aastaga eriti kasvanud, kuid tegu on tõmbekeskusega, mille ümbruse valdade rahvaarv on samal ajal 30–40 protsenti tõusnud.

"Kui me nüüd vaatame kaubanduspinna hulka Keilas, toodi välja näiteks Rimi, siis seal täna on mini-Rimi ehk see on väga väike kauplus, mugavuspood. Kui me võtame, et seal on Maxima – jah, see on ühe X-iga Maxima ehk kõige väiksem kauplus," kirjeldas Rohtla olukorda. "Selveril on seal suurem pind ja seesama Rõõmu kaubamaja, mida peaminister esile tõi, on ajalooline hoone, kaubamaja, mis on seal kogu aeg olnud ja see on Keilast väljas."

Maksimarket, mida Coop koostöös arendajaga uude Keila keskusesse rajab, on Rohtla sõnul seega esimene keskus, mis Keilasse tuleb ning tegu pole eraldi toidukauplusega, vaid seal on ka kino ning muud kauplused ja teenusepakkujad.

Keskühistu juht märkis, et hoone on pikalt kestev ehitis ja selle kulu ei ole kaupmehe äriplaanis märkimisväärne osa. Ta möönis, et ruutmeetrite poolest võiks mõnes tiheasustusega linnas, kus ristmikul on mitu kauplust, neid võib-olla vähem olla, kuid kokku on Eestis 700 toidukaupluse ringis ja kui neist mõned kinni panna, ei muudaks see üldpilti.

"Saan siinkohal küll öelda, et see kaubanduspinna rohkus ei puuduta toidukauplusi," lausus Rohtla, kelle hinnangul on ülearuseid toidukauplusi Eesti peale kokku kümmekond.

Poeketi juht ütles, et Eestis on hajaasustus ning kui jätta kõrvale Tallinn, Tartu ja veel mõni tiheasustusega koht, siis näiteks Lääneranna vallas elab ruutkilomeetri kohta 3,7 ja Viljandi valas kümme inimest. Eelmainitud Keilas on inimesi ruutkilomeetri kohta ligi tuhat ning piirkonnas, kus on inimesi sadu kordi rohkem, on ka kauplusi rohkem.

Rohtla tõi näite, et Coop ehitab Värskasse, mis on Setomaa valla keskuseks, senise 147-ruutmeetrise poe asemele ligi 500-ruutmeetrise uue kaupluse. Vallas elab 2756 inimest ja ruutkilomeetri kohta teeb see kuus inimest.

"Kas ütleme, et seda ei peaks tegema? Et Eestis on kaubanduspinda nii palju ja me ütleme regionaalpoliitika vaates, et las Värska inimesed käivad edasi väga väikses kaupluses, kus nad oma soove piisavalt rahuldatud ei saa, ei leia sealt piisavalt kaupa?" küsis Rohtla. "Mina arvan, et me ei saa seda teha, me peamegi tagama ka nendele inimestele, kes elavad väljaspool tõmbekeskusi, siiski normaalse elukeskkonna. Kaubandus on üks osa sellest."

Rohtla tõi esile, et näiteks Soomes jagavad 80 protsenti turust ära kaks suurt ketti, kelle kasumlikkus on viis-kuus protsenti, samas kui Eesti kettidel jääb see alla kahe protsendi. Seega Eestis tema hinnangul konkurents toimib.

Ka ei vasta Rohtla sõnul tõele väide, nagu oleks kaupmeeste juurdehindlus suurem kui käibemaks. Pigem on juurdehindlused languses.

"Kõik on kuulnud, kui palju inimesed ostavad rohkem kampaaniatooteid, kollase sildiga tooteid /.../. Ja on loogiline, et kui inimeste toidukorv muutub rohkem kampaaniasuunaliseks, siis kampaaniakaupade marginaal on väiksem ja see tähendab, et marginaal langeb ehk see narratiiv, mida üritatakse luua, et kaupmehe marginaal on kasvanud, on vale," rõhutas ta.

Kui käibemaksu puhul väidetakse, et mõnes riigis, kus toidu käibemaks on madalam, on toit samas kallim kui Eestis, siis Rohtla soovitas vaadata ka nende riikide elatustaset. Näiteks Soomes on toit Eestiga praguseks üsna samas hinnas, kuid keskmine palk ja elatustase kõrgemad.

"Kui Soome toidu käibemaks oleks 14 protsendi asemel 24 protsenti, siis toit oleks seal 10 protsenti kallim. See võrdlus ei ole selles vaates kohane," lausus Rohtla.

Samuti ei ole tema hinnangul kohane võrrelda mõne üksiku köögivilja hinda Eestis ja Lätis, sest sorte ja päritoluriike on väga palju.

Rimi tegevjuht käis hiljuti välja idee, et kulude vähendamiseks võiks lühendada kaupluste lahtiolekuaegu. Coopi arvutused aga ei näita, et see kokkuhoidu tooks. Rohtla selgitas, et poe peamine kulu ei ole kassatöötaja, vaid kõik muu, mis kaupluste korrashoiuga seondub.

"Kui me nüüd lühendame näiteks kahe-kolme tunni võrra kaupluse lahtioleku aega, siis see tähendab, et olenevalt kaupluse suurusest saame ühe-kahe inimese, kes on õhtusel ajal seal lihtsalt olemas, tööjõukulu vähendada. Aga kaupluses kõige suurem kuluartikkel on tegelikult energia /.../ Meil ei ole võimalik sügavkülmikuid või jaheda toidu lihalette-piimalette välja lülitada."

Seda, kas valitsus langetab toiduainete käibemaksu, näitab Rohtla sõnul aeg, kuid jaekaubandus kasutab efektiivsuse saavutamiseks pidevalt lahendusi, nagu automaatsed toodete tellimused ja targad programmid, mis aitavad vähendada toodete mahakandmist.