Politsei hinnangul avaldas meelt 90 000 inimest, korraldajate teatel oli protestijaid 300 000.

Meeleavaldusest võttis osa ka lekituskeskkonna Wikileaks asutaja, end pikalt Londonis Ecuadori saatkonnas varjanud ja hiljem vanglas viibinud Julian Assange.

Väiksemad meeleavaldused toimusid ka teistes Austraalia linnades. Meeleavaldajad nõudsid, et Iisrael lõpetaks palestiinlaste näljutamise ning lubaks sektorisse piisavalt toidu- ja muud humanitaarabi.

"Häbi, häbi Iisraelile, häbi, häbi USA-le," skandeerisid rahvahulgad. "Mida me tahame? Relvarahu. Millal me seda tahame? Kohe praegu."

Palestiina võimude sõnul on pea kaks aastat Gazas kestnud sõjas hukkunud üle 60 000 inimese. Mitmed valitsused ja humanitaarorganisatsioonid väidavad, et toidupuudus võib viia laialdase näljahädani.

Diplomaatiline surve Iisraelile on viimastel nädalatel suurenenud. Prantsusmaa ja Kanada on öelnud, et tunnustavad Palestiina riiki, ning Suurbritannia on öelnud, et järgib eeskuju, kui Iisrael ei lahenda humanitaarkriisi ega saavuta relvarahu.

Iisrael on need otsused hukka mõistnud, pidades neid Gazat valitsevat rühmitust Hamasi premeerivaks, kelle rünnak Iisraelile 2023. aasta oktoobris pani aluse Iisraeli pealetungile.

Austraalia vasaktsentristlik peaminister Anthony Albanese on öelnud, et toetab kahe riigi lahendust ning et Iisraeli abi andmisest keeldumist ja tsiviilelanike tapmist ei saa õigustada ega ignoreerida. Samas pole ta Palestiinat tunnustanud.

Eesti valitsus on teatanud, et ei plaani Palestiinat tunnustada.