"Eelnõu on edasiminek ja vähemalt natukene on mõeldud. Siiski valmistavad mitmed küsimused muret," ütles Ginter.

Peamine probleem on selles, et ohutõrje mõiste ei ole eelnõus piisavalt täpsustatud, mistõttu saab mõiste tähendust väga laialt tõlgendada, selgitas Ginter.

"Mida ikkagi tähendab ohutõrjeks kaamerate kasutamine? Ohutõrje on ohtlikult lai mõiste ja võimaldab süsteemi kasutada ebamõistlikult ulatuslikult," nentis Ginter.

Õigusteadlase hinnangul põhilised probleemid eelnõus puudutavadki asjaolu, et mitmed punktid on täpsustamata.

Üheks küsimuseks on, kuidas numbrituvastuskaamerate süsteemi kasutamist kontrollida.

"Hädavajalik on väline kontroll nii selle üle, kas konkreetsete kaamerate paigaldamise argumendid on näilikud või piisavalt kaalukad, samuti, kas kaameraid on siiski kasutatud ainult tõsisel vajadusel," selgitas Ginter.  

Lisaks kommenteeris siseminister Igor Taro "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et andmetele pääsevad ligi ainult need inimesed, kellel on selleks põhjendatud huvi ehk menetlejad. 

Ginteri hinnangul tuleb veelgi süsteemile ligipääsu omavate isikute arvu radikaalselt piirata. Kui ligikaudu tuhat inimest pääsevad süsteemis eraisiku andmetele ligi, siis tekib küsimus, kas see inimene ise usaldaks tuhandele inimesele enda andmed, selgitas ta.

Ginter püstitas ka mitu küsimust, millele uus eelnõu muudatus vastust ei anna.

"Võrgus on terve rida muid kaameraid, millel numbrituvastusvõimekus puudub. Mis neist saab? Väga tahaks kuulda ka seda, millised kaamerad on võrgust eemaldatud, kuna tuvastati, et nad ei paikne siiski ohtlikes kohtades. Samuti - mis tagaks minu teavitamise, kui minu andmeid on vaadatud?" kommenteeris Ginter.

Vandeadvokaadi sõnul ei olegi tõstatatud küsimustele lihtsat vastust.

Ginteri sõnul tuleks eraldi kokku kutsuda ekspertid, kes nendele küsimustele vastused leiavad.

"Kokkuvõttes on numbrituvastuskaamerate salvestised sobilikud selleks, et näha, kus keegi mingil ajahetkel oli, kuhu suunas liikus ja kellega liikus. See on peaaegu võrreldav sideandmete teel saadava infoga. Sideandmed pidi sideettevõtjalt välja küsima, numbrituvastuskaameratega saadud andmed on aga politsei- ja piirivalveametil endal mugavalt olemas," selgitas Ginter.

Muudatusettepanekud numbrituvastuskaamerate eelnõus

Riigikogu õiguskomisjon tegi vabariigi valitsusele ettepaneku täpsustada, millisel alusel numbrikaamerate võrgustikus fotografeerimine ja fotode salvestamine toimub. Eeltoodu tähendab, et kaamerate kasutusala võib hõlmata ka ohu ennetamist.

Hetkel on eelnõus ohutõrje sõnastatud järgnevalt: "kuritegevuse vastase võitluse ja ohutõrje eesmärgil säilib võimalus salvestada vajadusel kõiki kaamera vaateväljast mööduvaid mootorsõidukeid."

Justiits- ja digiministeerium ei nõustunud antud definitsiooniga, kuivõrd kehtiva korrakaitseseaduse vastuvõtmisel hindas parlament avalikus kohas jälgimisseadmestiku kasutamise proportsionaalseks eeldusel, et esineb vähemalt konkreetse ohu kahtlus.

Eelnõu muudatusettepanekus on välja toodud ka, et ka maksu- ja tolliametil oleks võimalus kasutada politsei numbrituvastussüsteemi andmeid. Eelnõu muudatuses on selgitus: "Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõukohase politsei- ja piirivalveameti paragrahv 131 lõiget 5, lisades numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu omavate asutuste hulka ka maksu- ja tolliameti."

Viimane suurem muudatus sätestab, kui pikalt andmeid säilitatakse: "Numbrituvastuskaamera andmetöötluse logi kohta säilitatakse järgmisi andmeid kaks aastat päringu tegemisest arvates. Arvestades, et andmete säilitustähtaeg on seadusega selgelt määratletud ja imperatiivne, tuleb andmed tähtaja jooksul säilitada ning tähtpäeva saabumisel kustutada."