Eelnõu muudatusettepanekute väljatöötamisel leiti, et kaamerate kogutud materjale peaksid saama kasutada ainult politsei ja maksuameti uurimisorganid. Lisaks tohib kaamerate kogutud materjale varasema kolme kuu asemel säilitada täpselt 45 päeva. Numbrituvastuskaamerate kiirseadustamise ajal sai aga enim kriitikat kaamerate kuritegude ennetamiseks kasutamine.

Siseminister Igor Taro märkis, et kuritegude ennetus on eelnõus ka pärast muudatusettepanekuid sees, kuid see on varasemast rohkem piiritletud.

"Kui on kõrgendatud ohu väljaselgitamine. Näiteks, et see võibki olla nii, et kuritegu ei ole veel lõpuni toimunud, keegi kusagil põgeneb, et on põhjust taga ajada või näiteks on vaja kadunud inimene ära päästa. See on selles mõttes ka ennetav tegevus," lausus Taro.

Liiklusjärelevalveks kaameraid enam ei kasutata. Üks eelnõu algatajatest, riigikogulane Mati Raidma sõnul puhul peab olema selge, kes andmetele ligi pääseb ja eriti see, kuidas järelevalvet tehakse.

"Selles mõttes on hea meel, et see meie taasalgatatud eelnõu jõuab ka sellesse faasi, kus täitevvõim võttis asja palju tõsisemalt ja nad suutsid erinevate ministeeriumite koostöös ka selgust saada paljudele sellistele üldistele ja ebamäärastele regulatsioonidele ja kontrollimehhanismidele," sõnas Raidma.

Riigikogus opositsiooni kuuluv keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart leidis, et praegune debatt on olnud liiga ühekülgne, sest pole räägitud, milleks meile kaameraid vaja on. Riigikogus teist lugemist ootava eelnõuga on tema sõnul liigselt kiirustatud. Vaja oleks sisse viia hulganisti parandusi, alates isikute pildistamisest kuni andmetele ligi pääsevate ametnike ringi piiramiseni.

"Kas see on üldse adekvaatne, et 1400 ametnikku saavad ligipääsu ja praegu ka rahandusministeerium nõuab seda, et ka maksu- ja tolliameti ametnikel oleks see õigus neile kaameratele. Siin on ka küsimus, et miks nii paljud ametnikud peavad saama selle õiguse, sest me saame aru, et mida suurem see arv on, seda suurem võimalus on kas kuritarvitamiseks või siis potentsiaalseks andmelekkeks," ütles Kovalenko-Kõlvart.

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson rääkis, et komisjon võtab numbrituvastuskaamerate eelnõu uuesti ette septembris ning loodetavasti jõutakse samal kuul veel ka eelnõu teise lugemiseni.