Statistikaameti andmetel oli juulikuus aastane hinnatõus viimase kahe aasta kiireim. Veduriks olid taas toidukaubad.

"Aasta lõikes veab (hinnatõusu) toidu ja mittealkohoolsete jookide kaubagrupp. See on kõige suurema kaaluga tarbijahinnaindeks ostukorvis ja selle tõus mõjutab kõige rohkem. Aastaga oli 9,1 protsenti tõus," lausus statistikaameti tarbijahindade statistika tiimi juht Lauri Veski.

"Aastaga on liha ja lihatooted kallinenud 8,6 protsenti ning piim ja piimatooted natuke üle 9 protsendi," lisas ta.

Osaliselt on hindu kergitanud maksutõusud.

"Kui me juulis vaatame, siis käibemaks tõusis ja tubakaaktsiis, bensiiniaktsiis – tegelikult hinnamuutuse osa on üsna kirju. Me näeme, et on kohti, kus on täpselt käibemaksu tõusu jagu hinnad tõusnud, aga on kohti, kus on ka rohkem tõusnud ja kohati on isegi soodustused olnud," ütles Veski.

Prisma sortimendidirektor Kaimo Niitaru oma ketis nii suurt hinnatõusu ei näe.

"Toiduhinnad on ka meie ketis tõusnud, aga kui vaatame viimaste kuude andmeid, mis statistikaamet on väljastanud, ja enda reaalseid numbreid, siis need erinevad päris suuresti. Kui vaatasime eelneva kahe kuu numbreid, mida statistikaamet öelnud – seitse kuni kaheksa protsenti, siis meie keskmine hinnakasv on olnud kolm protsenti. Juuli numbreid veel koos ei ole, aga jääb kindlasti alla selle üheksa protsendi," lausus Niitaru.

Valitsus hinnatõusu pidurdamiseks toiduainetele käibemaksu erisuse kehtestamist ei toeta, seades sellele vastukaaluks maksuküüru kaotamise.

"Kui neid kahte kaaluda – kas inimene saab rohkem oma teenistusest kätte ja see jõuab täies ulatuses temani või on kellegi teise otsustada, kas ta osa sellest rahast kannab edasi tarbijale, siis mina eelistaks seda valikut, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Sellepärast oleme valitsuses ka kokku leppinud astmelise tulumaksu kaotamise, et inimestele jääb rohkem raha kätte," ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

"Meie ei toeta toiduainete käibemaksu erisust kahel põhjusel. Esiteks mõned riigid, kes on seda teinud – näha on, et korraks väike võnge tekib hindades, aga see tasandub ja sisuliselt inimesed maksavad sama palju, aga kaupmees võtab rohkem," lausus välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).