Euroopa Komisjon pakkus kevadel välja Euroopa taasrelvastamise plaani, mille järgi võtab komisjon kuni 150 miljardit eurot laenu, et see siis liikmesriikidele välja laenata. 

Niiviisi üheskoos rahaturult suuri summasid laenates loodetakse saada paremad laenutingimused kui siis, kui liikmesriigid üksinda kaitseinvesteeringuteks raha laenaks.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees rääkis ERR-ile, et Eesti plaanib komisjoni toel laenata kaks miljardit kuni 3,6 miljardit eurot. 

"Eestil on huvi olemas. Kaitseministeerium on pannud kokku esmase laenuhuvi taotluse ja saatnud selle Euroopa Komisjonile, aga kogu see protsess on veel suhteliselt algusjärgus," märkis ta. 

See, millises mahus täpsemalt Eesti laenata soovib on veel lahtine, nagu ka see, mitmeks aastaks me laenu võtame. Võimalus oleks laenata kuni 45 aastaks.

Komisjoni toel laenates loodab Eesti saada ka soodsama laenuintressi. Iga miljardi euro kohta säästaks Eesti niiviisi umbes neli miljonit eurot aastas.

"Lõplik intressimäär selgub muidugi sel hetkel, kui me seda laenu välja võtame. Kui aga praegu vaadata Eesti kümneaastase võlakirja ja Euroopa Komisjoni kümneaastase võlakirja intressivahet, siis see on kuskil 0,4 protsenti. Sinna kanti võiks see kasu jääda," rääkis Luurmees. 

Seni on Eesti emiteerinud võlakirju või laenanud pankadelt või näiteks Euroopa ja Põhjamaade investeerimispangalt. Relvade või laskemoona ostmiseks need viimased aga Luurmehe sõnul laenu ei taha anda. Selle aasta juulist Põhjamaade Investeerimispank seda siiski võimaldab.

Selle Euroopa Komisjoni toel võetava laenu puhul mingeid välistusi Luurmehe sõnul ei ole. Küll aga on mõned tingimused. Näiteks peab vähemalt kaks kolmandikku ostetavate toodete lõpposadest olema Euroopa Liidu päritolu või pärinema Euroopa Liidu tööstusest.

"Niikaua kui meie reiting on madalam kui Euroopa Komisjoni reiting, niikaua on see meile suhteliselt soodne võimalus laenu saada," ütles Luurmees.

Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Kalle Kirss ütles, et kaitselaenuga on plaan rahastada nii keskmaa- kui ka lühimaa õhukaitsega koos käivaid õhutõrjerakette, Balti kaitsevööndit, suurtükimürske ja muud lahingumoona, jalaväe lahingumasinaid, kui ka täiendada mereväelaevastikku.

Peamiselt plaanitakse kaitsetehnikat hankida koostöös teiste riikidega ehk ühishangetega.

"Meil on tegelikult mitmel juhul ühishanked piirkondlike riikidega. Ka varasemalt oleme keskmaa õhutõrjet ehk Iris-T süsteeme ostnud nii Läti kui ka Saksamaaga. Selle laenuprogrammi eeldus on, et tehakse ühishankeid, kuigi on lubatud ka esimese aasta jooksul üksinda hankida," rääkis ta.  

Edasi tuleb koostada Eestil konkreetsem kava, milliseid projekte selle kaitselaenu eest rahastada. Novembri lõpuks peab valitsus esitama selle Euroopa Komisjonile.