Rumeenia rahandusminister Alexandru Nazare ütles Financial Timesile, et esimene maksutõusude ja kulutuste külmutamise pakett jõustus 1. augustil ning veel kaks paketti on plaanis selle aasta lõpuks – hoolimata protestidest, mida osaliselt õhutab paremäärmuslik opositsioon.

"Muidugi pole see lihtne," ütles Nazare, rõhutades, et koalitsioonivalitsus on pühendunud kõigi vajalike meetmete vastuvõtmisele. "Me kõik oleme eelarve praegusest seisust täiesti teadlikud," lisas ta.

Rumeenia avaliku sektori eelarvepuudujääk 2024. aastal oli 9,3 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tegemist oli Euroopa Liidu kõrgeima eelarvedefitsiidiga, mis ületas tunduvalt bloki eelarvereeglites ette nähtud kolmeprotsendilist piirangut. Eelmine valitsus oli möödunud aastal toimunud valimiste eel tõrges mingeid eelarvepoliitilisi meetmeid vastu võtma.

Kokkuhoiumeetmete rakendamine on riigis äärmiselt ebapopulaarne. 2012. aasta riigivõlakriisi ajal vastuvõetud karmide maksutõusupakettide tagajärjel puhkenud protestide tõttu varises Bukaresti valitsus toona kokku – sarnased sündmused leidsid aset ka Kreekas, Portugalis ja Iirimaal.

Seekord püüab Rumeenia valitsus meetmeid ajastada.

Sellegipoolest tulid sel suvel sajad meeleavaldajad Bukarestis ja teistes linnades tänavatele. Paremäärmusliku partei AUR juht George Simion nõudis ennetähtaegseid valimisi ja lubas keelduda maksude maksmisest, mida tema sõnul on kehtestanud ebaseaduslik valitsus.

1. augustil jõustunud pakett sisaldab käibemaksumäära tõusu 19 protsendilt 21 protsendile ja kõrgemaid aktsiisimakse. Avaliku sektori palkade ja pensionide tõusud on peatatud kuni 2026. aastani. Kuid keerulisemate meetmete, sealhulgas riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise reformimise ning endiste valitsusametnike heldete pensionide ja muude hüvede kärpimise osas, on veel kokkulepe saavutamata.

Nazare ütles, et kavandatud pensionireformi eesmärk on "kaotada erilised privileegid", näiteks kohtunike ennetähtaegne pensionile jäämine. Praegu võivad kohtunikud pensionile jääda juba 40. eluaastate keskpaigas.

"Need meetmed on olulised nii eelarve jätkusuutlikkuse kui ka õigluse tagamiseks," ütles minister.

Rumeenia majanduslik olukord on endiselt keeruline. Kõik kolm suuremat reitinguagentuuri on langetanud riigi krediidireitingu vaid ühe pügala võrra kõrgemale mitteinvesteerimisjärgust.

Riigi SKP kasvas teises kvartalis vaid 0,3 protsenti ning keskpank hoiatas, et kasv aeglustub tõenäoliselt veelgi, kuna inflatsioon sunnib hoidma baasintressimäära 6,5 protsendi juures.

Majanduslikku halba olukorda süvendas ka kuude pikkune poliitiline kriis, mis algas eelmise aasta detsembris, kui konstitutsioonikohus tühistas väidetava Venemaa sekkumise tõttu presidendivalimised.

Uus valitsus astus ametisse juunis, pärast euroopameelse Nicusor Dani võitu presidendi kordusvalimised. Kuid neljaliikmeline koalitsioon on endiselt habras ja partnerite vahel on suured pinged.

Selle nädala alguses astus asepeaminister pettusesüüdistuste tõttu tagasi ning Dani asutatud liberaalne Liit Päästke Rumeenia (USR) protestis otsuse vastu korraldada riigi esimesele postkommunistlikule presidendile riiklikud matused.

Samal ajal on parlamendivalimistel teisele kohale tulnud paremäärmuslik AUR arvamusküsitlustes valitsevaid parteisid edestanud, saavutades umbes 40 protsendiga esikoha. AUR kasutab ära avalikkuse viha elukalliduse tõusu ja püsiva arusaama üle, et poliitikud pürgivad võimule vaid enda ja oma sõprade rikastumiseks.

Arutlusel olevad meetmed, mis ootavad endiselt heakskiitu, on eriti kiireloomulised, kuna nendest sõltub juurdepääs EL-i pandeemiajärgsetele taastumisfondidele, mis tuleb ära kasutada järgmise aasta lõpuks.

Bukarest tunnistas eelmisel kuul, et kaotab peaaegu veerandi algselt riigile võimaldatud 28,5 miljardist eurost. Riik on praeguseks kasutanud vähem kui 10 miljardit eurot sellest summast.

Nazare ütles, et koalitsioonipartnerid on täiesti teadlikud sellest, mis kaalul on.

"Olemasolevate EL-i vahendite säilitamine ja mistahes muude EL-i vahendite maksimeerimine ei ole vasak- või parempoolsuse küsimus – see on strateegiline valik, mis hoogustab Rumeenia arengut," ütles Nazare.

Bukaresti eesmärk on ka kiirendada avalike teenuste digitaliseerimist, parandada maksude kogumist ja kohalikku haldust ning võtta sihikule selliseid sektoreid nagu energeetikat või telekommunikatsiooni reguleerivaid asutusi, et vähendada kulusid ja suurendada läbipaistvust.

Kuid minister möönis, et tõenäoliselt viiakse keerulised reformid täielikult ellu alles selle valitsuse ametiaja lõpupoole ehk kolme aasta pärast.

Küsimusele võimalike valitsussiseste tülide kohta, mis neid pingutusi pärsivad, vastas Nazare: "Olen optimistlik, et see koalitsioon jätkab ühtset toimimist, kuni oleme selle raske perioodi edukalt läbinud."

Taani Århusi ülikooli teadur Costin Ciobanu ütles, et hirm valimiste kaotamise ees hoiab koalitsiooni tõenäoliselt koos – aga mitte terve ametiaja.

"AUR-i toetus on peaaegu 40 protsenti, samas kui koalitsiooniliikmete toetus eraldi võttes on alla 20 protsendi," ütles ta. "AUR võib lihtsalt niisama istuda ja oodata. Ma pole eriti kindel, kas koalitsioon suudab kauem kui aasta vastu pidada."

Rumeenlased mõistavad rasket eelarveolukorda, kuid umbusaldavad valitsust ja kahtlevad hiljutiste sammude tõhususes, märkis väljaanne pärast kohalike elanikega suhtlemist.

"Raha on vaja, aga käibemaksutõusuga on kõik kallimaks läinud," ütles Cristina, 49-aastane insener Bukarestist. "Loodan, et midagi juhtub eripensionidega, mis on kohutavalt kõrged ja põhjendamatud."

53-aastane Bukarestis elav Mihai seadis kahtluse alla ka selle, miks kodanikud peavad eelarvepuudujäägi koormat kandma. "Kui mina ja teised minusugused maksime makse, kust siis see auk tuli? Keegi tegi midagi valesti. No las see keegi maksab siis," sõnas ta.