Eesti sai Euroopa Liidult selleks eelarveperioodiks ehk seitsmeks aastaks kokku 3,4 miljardit eurot. Jutt on ühtekuuluvuspoliitika toetustest, mis plaaniti ära kasutada 2029. aasta lõpuks.

Kolmveerand sellest rahast on Eesti praeguseks juba ka kasutusele võtnud. Veerand ehk 812 miljonit eurot on aga veel kohustustega katmata ning sellest omakorda veerandi ehk 195 miljonit eurot on valitsus otsustanud suunata lähiaastatel hoopis kaitsevaldkonda.

ERR kirjutas maikuus, kuidas ministeeriumid said ülesande, mitu miljonit eurot nad ühtekuuluvusfondide raha kaitsesse peavad suunama.

Kliimaministeerium sai ülesande suunata kaitsesse 85 miljonit eurot, haridus- ja teadusministeerium 38 miljonit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 24 miljonit, sotsiaalministeerium 17 miljonit, regionaal- ja põllumajandusministeerium 16 miljonit, justiits- ja digiministeerium 14 miljonit, kultuuriministeerium ja riigikantselei mõlemad aga kolm miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas ütles, et praeguseks on ministeeriumides juba ka otsustatud, millistest valdkondadest raha kaitsevaldkonda suunata.

Kõige rohkem suunab ministeeriumidest raha kaitsesse kliimaministeerium – tervenisti 85 miljonit eurot. Triin Tomingas rääkis, et see raha oli varem mõeldud eeskätt jäätmemajandusele ja kliimameetmetele. Samamoodi suunatakse raha kaitsesse valdkondadest, mis olid seotud välisõhu kaitse ja kiirgusohutusega või taastuvenergia suurendamisega lõpptarbimises.

Tomingase sõnul on kliimaministeerium plaaninud suunata kaitsesse raha ka kohtkütte uuendamise meetmest. See on meede, mille järgi saavad inimesed võimaluse vahetada oma vana kütteseade uue, puhtama ja tõhusama vastu.

Alles maikuus allkirjastas kliimaminister Andres Sutt ka uued meetme tingimused, mille järgi ei saa inimesed toetust ainult katla või ahju väljavahetamiseks, vaid ka igasugustele tahket kütust kasutavatele kütteseadmetele, mis saastavad välisõhku. Näiteks lisandusid toetatavate kulude hulka ka kaugküttega liitumise ja ehitusprojekti koostamise kulud.

Tomingas juhtis tähelepanu, et kokku oli selleks eelarveperioodiks jäätmemajandusele ja kliimameetmetele euroraha ette nähtud umbes 640 miljonit eurot.

"Isegi, kui seal 73 miljoni euro jagu asju ümber suunatakse, siis see on tegelikult väga väike osa," ütles ta.

Teised valdkonnad, kus aastaid tagasi kavandatud plaane üle vaadati ning kus raha kaitsesse suunatakse, on veel näiteks digiriigiga seonduvad IT-investeeringud, haridus, lõimumine, loomemajandus, regionaalareng, tööturg või sotsiaalvaldkond.

Sotsiaalministeeriumi haldusalast suunatakse kaitsesse 17 miljonit eurot. Tominga sõnul suunatakse kaitsesse raha näiteks valdkonnast, mis on seotud kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmisega. Riigi tugiteenuste keskus on varasemalt jaganud selles valdkonnas toetust, et parandada näiteks noorte tööalast konkurentsivõimet ja aidata neid tööle saamisel või haridussüsteemi lõimimisel.

Tomingas märkis, et valdkondadele plaanitud rahasummasid vähendades arvestati sellega, et loobutaks vaid plaanidest, kus on näha, et nõudlus mingite meetmete järele on kujunenud plaanitust väiksemaks või kus annaks eesmärgid kenasti saavutada ka näiteks väiksema eelarvega.

79 miljonit eurot suunatakse maanteede ehitusse

Laskemoona ega sõjatehnikat ei saa Eesti ega ka teised liikmesriigid kasutamata euroraha eest endale soetada.

Eesti on otsustanud, et kõige suurem osa ehk 85 miljonit eurot teistest valdkondadest kaitsesse suunatud eurorahast läheb hoopis sõjaväelisele liikuvusele. See tähendab, et plaan on suunata raha taristusse selleks, et kaitsevägi või liitlasjõud saaksid kiiremini ja takistusteta Eestis ringi liikuda.

Tomingas rääkis, et plaani järgi suunatakse 59 miljonit eurot Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamisse, 20 miljonit eurot Tallinna-Tartu maantee rajamisse ning kuus miljonit eurot Rail Balticu projekti. Ta märkis, et need on osa üleeuroopalistest prioriteetsetest sõjalise liikuvuse koridoridest.

Kaitsetööstus ning riigikaitset toetav tehisaru

52 miljoni euro eest ehitatakse välja kaitsetööstuspargi baastaristut Ermistul. Rajatakse ligipääsuteed, elektri- ja veeühendused, piirdeaiad ning hoidlad – kõik, mis on vajalik tööstuse käivitamiseks.

20 miljonit eurot suunatakse aga liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu ehitamisesse. Tomingas märkis, et veel on täpsustamisel, kas raha läheb Reedo või Narva linnakule või hoopis Pärnu juhtimispunktile.

24 miljonit eurot suunatakse kaitseettevõtja tootearendusprogrammi. Selle eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada uuenduslike, kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist.

15 miljonit eurot aga kaitsevaldkonna teadusmeetmesse. See on näiteks kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine või riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine.

Tomingas rääkis, et projektide välja valimisel tuli arvestada ajasurvega ehk sellega, et raha peab olema kasutatud vähemalt 2030. aasta lõpuks. "Saime valida ainult nende projektide vahel, mis on lähiaastatel kindlasti teostatavad ja tagavad, et kogu toetusraha makstakse välja," ütles ta.

Lõplik kokkulepe komisjoniga loodetakse sõlmida sügisel

Kui varem oli Eesti arvestanud, et selleks eelarveperioodiks Eestile määratud raha peab ära kasutama 2029. aasta lõpuks, siis saab Eesti Euroopa Komisjonilt tõenäoliselt aasta võrra veel ajapikendust. See tähendab, et kaitsetööstusele või sõjalisele liikuvusele ümber suunatud raha peab ära kasutama hiljemalt 2030. aasta lõpuks.

Uued investeeringud ning euroraha kasutamise muudatused tuleb kõik Euroopa Komisjoniga aga läbi rääkida ning need arutelud Tominga sõnul alles jätkuvad.

"Ministeeriumid esitasid oma detailse sisendi ümbersuunamiste kohta juuli keskel ning hetkel töötame seda läbi, täpsustame nüansse ning paneme tervikpaketti kokku, et see siis septembri alguses mitteametlikult Euroopa Komisjonile edastada. Siis järgnevad läbirääkimised ning ametlikult esitame paketi ära enne aasta lõppu, võimalusel juba varem, kui muudatustes on Euroopa Komisjoniga üksmeel. Uued investeeringud saab käivitada 2026.a. alguses," märkis ta.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siimi sõnul on oluline rõhutada, et kõik välja kuulutatud toetusmeetmed viiakse ellu – enamik on KIK-is juba avatud ja ootavad taotlusi. "Seega säilivad kõik võimalused toetusi taotleda, kuid tuleb arvestada, et voorude eelarved täituvad varasemast kiiremini."

Siim märkis, et ministeeriumi prioriteet on jätkuvalt ettevõtjate toetamine ringlussevõtu meetmest ja kohalike omavalitsuste taristu arendamise toetamine jäätmereformiga kaasnevate muudatuste elluviimiseks.

"Jäätmereformiga liigume kindlasti edasi ning ühtekuuluvusfondide vahendite ümbersuunamine seda ei mõjuta. Tegemist on sisuliselt olulise muudatusega, mille eesmärk on luua jäätmekäitluses selgem korraldus ja tõhusam toimimine. Reformi eelnõu on riigikogus menetluses ning jõustub kava kohaselt järgmisel aastal," sõnas ta.