Eesti taotleb Euroopa Komisjoni põllumajandusreservist eriolukorra tõttu hüvitist
Sigade Aafrika katku levik on Eestis laialdane. Koldeid on leitud kaheksast farmist ning viirusega on kokku puutunud ligi kümme protsenti seakasvatussektorist. Ka põllumeeste viimased kuud on viletsate ilmatingimuste pärast olnud keerulised, mistõttu kuulutas valitsus välja sisuliselt eriolukorra põllumajanduses, mille alusel saab Euroopa Komisjonist erakorralist abi taotleda.
Eesti põllumajandus seisab silmitsi kahe ränga kriisiga korraga. Sigade Aafrika katk levib kiiresti ja ilm on viimased neli kuud olnud põldudele halastamatu.
"Praegune olukord Eestis sigade Aafrika katkuga on väga tõsine. Tänase seisuga on pihta saanud kaheksa farmi, kokku 26 000 siga. See on natuke alla kümne protsendi Eestis olevate sigade koguarvust. See on väga suure majandusliku mõjuga," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Ka Eesti kaubanduspartnerid, teiste seas Soome ja Holland, on Eestis toimuva tõttu ettevaatlikud. Näiteks Soomes teavitatakse inimesi Eestist mitte liha ostma. Peaminister Kristen Michali sõnul võib olukorra jätkudes väheneda ka riigi isevarustamise võimekus.
"Sealihatootmisele kindlasti on see suur löök. See, kui on kümme protsenti populatsioonist pihta saanud, siis kindlasti on see probleem. Teiseks, ega siis sigade kasvatamine ja tootmine ei ole ainult üksikasi. Seal on ka söödatootmine tegelikult, kes siis neile toorainet toob. Paljud inimesed on sellega seotud," ütles Michal.
Jätkuvalt kehtib üleskutse, et sigade katku levikupiirkonnas ei tohi viibida, kuna haigus kandub edasi ka inimeste kaudu.
Leviku takistamiseks plaanib riik vähendada metssigade arvukust kolmandiku võrra. Laupäeval koguneb valitsus uuesti, et arutada täiendavaid meetmeid.
Sigade Aafrika katk pole aga ainus, mis põllumajandust närib. Aprillist juulini olid ilmastikuolud põlluharimiseks Eestis nii kehvad, et valitsus kinnitas selle ka korraldusega. Sisuliselt tähendab see seda, et põllumajanduses kuulutati välja eriolukord ja põllumehed ei pea hakkama tõendama, miks nende saagikus kokkulepitud mahust väiksemaks jäi.
"Meil on olnud jahe kevad, mis on takistanud taimekasvu ja samuti väga suur sademete hulk. Eriti Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Selleks, et meil oleks võimalik kaasa aidata nendele ettevõtetele, siis kehtestasime selle olukorra. See annab meile aluse siis minna Euroopa Komisjoni põllumajandusreservist taotlema siis kahjudele hüvitist," sõnas Terras.
Sarnane olukord on kehtestatud ka Lätis ja Leedus.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
