HIMARS-i esimesed tarned toimuvad 2025. aastal. Raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 kilomeetri kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon, sidelahendused, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu, seisab dokumendis.

Jätkub sõjaaja üksuste transpordivahenditega varustamine – perioodil 2025 kuni 2028 saab kaitsevägi üle 550 sõiduki ja üle 100 ühiku muid transpordivahendite valdkonna vahendeid.

2025. aastal jätkuvad soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste kaitstust ja mobiilsust. 2. jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele.

2024. aasta jooksul sai Scoutspataljon kätte enamuse plaanitud CV90 toetussoomukitest, kuid seoses Ukraina sõjaga tekkinud relvastuse tarnete viibimisega, antakse tankitõrje- ja miinipildujasoomukid üle hiljemalt 2027. aastal.

Perioodil 2025–2028 jätkub K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamine. 2026. aasta lõpuks on mõlemad üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud 4x4 soomukitega. Viimaste suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026. aastal.

Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse vajalikud hoiutingimused. Täiendava varustuse hankimine jätkub pärast 2028. aastat.

Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine – 2025. aastal varustatakse mehitamata õhuründepatarei ettenähtud laskemoonaga, mis on pärast väljaõppe läbiviimist 2026. aastal suuteline tuvastama ja mõjutama vastase sihtmärke täppisrünnakutega.

2025. aastal toimuvad keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele. "Süsteemi on võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest."

Jätkub ka juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine.

Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse saabunud info õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja kaitseväelastele läbi päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR-i raadio- ja telekanalite ning mobiiltelefoni võrgu.

Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. aasta esimeses pooles esimene aktiivradari tarne. Teise radari tarne toimub hiljemalt 2026. aasta esimeses pooles. Lisaks toimuvad 2026. aastal passiivsensorite süsteemi tarned – süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid ilma, et need segaks õhupildi loomist.

Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025. aastal – sellega algab elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamine.

Jätkuvad ka kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned.

Koostöös USA-ga jätkatakse 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni luure-, side- ja juhtimissüsteemidega varustamist. Mõlema brigaadi pataljonile tarnitakse õhutõrjeradarid SAAB 1x.

Hiljemalt 2028. aastal vahetatakse välja 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni Mistralite sihikud, mille tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases võitluses.

2026. aasta jooksul tehakse kõikide määratud sõjaaja üksuste elutsükli lõppu jõudvate 120 mm järelveetavate miinipildujate tarned.

2027. aasta lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAV-d ning hangitakse üksustele mikrodroonid.

Jätkub sõjaaja isikkoosseisu varustamine 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, mis lõppeb hiljemalt 2026. aastal. Kõik sõjaaja üksustele ettenähtud öövaatlusseadmed ja termosüsteemid hangitakse hiljemalt 2027. aastal.

Lisaks valmivad Ämaris 2025. aastal käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse Kõpu radaripositsiooni ehitusega.

Jätkub Nursipalu ja Soodla harjutusvälja laiendamine. Perioodi jooksul on plaanitud hüvitistele ja toetusetele ning maade ostudeks üle 24 miljonit euro.

2025–2028 perioodil uuendatakse mereolukorrateadlikkuse suurendamiseks kaldaseireradarite süsteemi.

Jätkub ka rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024. aastal alanud väljaõpe relvasüsteemidele. "Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärkide mõjutamise võimesse."

Mereväe laeva Pikkeri väljavahetamise lükkub edasi aastasse 2029.

Laskemoona peale kulub 2,2 miljardit eurot

2025–2028 perioodil hangitakse 2,2 miljardi euro ulatuses moona, sellest lepingutega on juba võetud kohustusi 1,1 miljardi euro eest.

Eesti täiendab laovarusid järgmise lahingumoonaga: 155 mm suurtüki laskemoon; tankitõrje laskemoon – Javelini ja Spike LR-i raketid ning ühekordsed tankitõrjelasud; keskmaaõhutõrje lepingus olevatele rakettide täiendav laovaru; lahingumasinate CV9035 35mm mürsud nii soomustläbistava kui ka mitmeotstarbelise kildmoona osas; 23mm õhutõrjekahuri mürsud ja kaasaskantava õhutõrjesüsteemi PIORUN raketid õhutõrjeks; mitmikraketiheitja süsteemi erinevad raketitüübid (laovaru suurendamine) ja meremiinid.

2025. aastal alustatakse kolme-etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimeses etapis luuakse tugipunktide prototüübid.

2026. aastast lõppeb Eesti osalus missioonil Iraagis

Eesti jätkab panustamist EL-i, NATO ja ÜRO juhitavatesse operatsioonidesse ning tahtekoalitsiooni USA-ga. Osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon, Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias.

Alates 2025. aastast vähendab Eesti Iraagis toimuvasse operatsiooni Inherent Resolve panustamisel isikkooseisu 63 kaitseväelaseni ning alates 2026. aastast lõpetab operatsiooni panustamise.

2025. aastal valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM19 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine.

Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 miljonit eurot. Ukrainale on sõjalist abi eraldatud ka varasematel aastate annetustena ja see jätkub 0,25 protsendi ulatuse SKP-st vähemalt kuni 2027. aastani – kokku 332 miljoni euro ulatuses.

2025. aastal on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele ning toimub ka liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata Eestisse täiendavaid üksusi ja riigi võimet neid vastu võtta.

Kogu programm: