Saatejuht Indrek Kiisleri sõnul oli Alaska tippkohtumise eel palju pealkirju ja arvamuslugusid, kus viidati, et kohtumisel võivad suurriigid teha väikeste arvelt kokkuleppeid, nagu Münchenis ja Jaltas, ja mis omakorda tõi kaasa pessimismi ja hirmu laine.

Saatekülaline Martin Helme riigikogu EKRE fraktsioonist väitis, et Eesti meedias on kolm aastat järjest tõsise analüüsi ja reaalse pildi kajastamise asemel tegeletud propagandaga, eriti mis puudutab Ukraina sõda.

"Samamoodi alates 2016. või isegi 2015. aastast on kõige kohta, mis puudutab Trumpi, lootusetu saada mingisugust adekvaatset, objektiivset analüüsi või ka sünteesi sellest, mis päriselt toimub. Kuna meile on kolm aastat järjest hüsteeria toonis valetatud või lihtsalt fantaasia mullis elatud, siis see Trumpi ja Putini Alaska kohtumine ju absoluutselt purustab kõiki neid narratiive, mida meile siin on süüdimatult ja ilma igasuguse reaalsuseta pähe määritud," rääkis Helme.

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE) märkis, et ühelt poolt on ka tema hinnangul reaktsioonid meedias olnud liiga paanilised ja hüsteerilised.

"Need ei ole tegelikult tuginenud sellele, mida ameeriklased on ise avalikult öelnud, et mida nad teevad ja millised on nende eesmärgid. Kasvõi seesama hirm, et Donald Trump läheb midagi kokku leppima Ukraina territooriumide osas siis kahepoolselt Putiniga. See on suuresti alusetu, et sellist kokkulepet ta sõlmida tegelikult ju ei saa. Isegi kui Putin ja Trump oleksid selles osas midagi Alaskal kokku leppinud, siis ei ole Ukrainal mitte vähimatki kohustust sellest lähtuda," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid sõnas ka, et arvestades, et ollakse olukorras, kus USA on suuremahulise relvaabi andmise Ukrainale lõpetanud ei saaks ka sundida Ukrainat nõustuma mingite kokkulepetega, mis on tehtud nende selja taga.

"Osad need hirmud on kindlasti alusetud," lausus Kaljulaid.

"Aga teiselt poolt hirmud peegeldavad seda, et Washingtoni samme on keeruline ette ennustada, kuna president ühel hetkel ütleb ühte, teisel hetkel ütleb teist. Sellist järjepidevust poliitika ajamisel ei ole. Viimane näide tegelikult on see, et vahetult enne Alaska kohtumist ju trump ütles, et ta oleks äärmiselt rahulolematu, kui seal kokkusaamisel ei lepitaks koheselt kokku relvarahus. Ja pärast kohtumist on siis administratsiooni esindajad kõik öelnud, et tegelikult see relvarahu kokkulepe ei olegi väga soovitav ja sellest olulisem oleks saavutada põhimõtteline kokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel. Lihtsalt Trumpi seisukohad on nii heitlikud, et seetõttu ilmselt seda närvilisust on ka palju rohkem Euroopas," rääkis Kaljulaid.

Ka Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris näeb teatavad määral paanikanoote ja need on tingitud just nimelt sellest, et Donald Trumpi välispoliitilised sõnumid erinevad hommikul ja õhtul nagu öö ja päev.

"Teine moment on ikkagi see, et kui need analüütikud hindavad, et mis päriselt sünnib, siis kui me vaatame mitte niivõrd Trumpi sõnu, kus ta võib ajada segamini isegi Alaska kuuluvuse USA-le või Venemaale, siis Trump ei ole teinud ühtegi sammu, mis päriselt kahjustab Vladimir Putinit. Ta on olnud pigem tema sõnumi võimendaja. Mõnikord ütleb ka midagi muud vastu, aga oluline on see, et USA praegusel hetkel on pigem mestis Putiniga kui Ukraina ja Euroopaga," rääkis Paris. Samuti ei leia Paris erinevalt Helmest, et Trumpi vastane propaganda on see, kui Trumpi vastuolulisi sõnumeid kritiseeritakse.

Helme: jama jutt, et Trump on Putinile sobilik inimene

Helme hinnangul oli Parise jutt tõest kaugel.

"See jutt ju on täielik jamps, et Trump on aidanud Putinit või on Putinile sobilik inimene. Kui keegi vähekenegi jälgiks seda, mis on Ameerikas lahti rullunud viimase natuke rohkem kui kuu aja jooksul, mis puudutab siis seda nii-öelda vene sidemete süüdistust Russagate'i 2016.aastast, siis on see ju dokumentaalselt tõestatud, et see oli Ameerika enda julgeolekuasutuste laim Trumpi kahjustamiseks," sõnas Helme.

Helme selgitas, et see, et Trump ühel päeval ütleb ühte, teisel päeval teist, siis see ongi tema poliitiline taktika.

"See ongi tema plaan. Tema poliitiline käekiri ongi see, et keegi ei saa aru, mida ta teeb. Ta hoiab kõiki kogu aeg ooteasendis. Ta saadab välja vastandlikke signaale, et inimesi ajada segadusse, aga tal on alati endal plaan. Kindlasti läks ta ka Alaskale selge plaaniga ja loomulikult tema ei saa Ukraina territooriumit ära anda. Aga kus tuli süüdistuste laviin, et oi, näe, müüs Ukraina maha, võib-olla müüb meid ka maha! Tegelikult tuli ta sealt kohtumiselt välja, helistas Zelenskile, helistas Euroopa riikide juhtidele ja ise kutsus nad Washingtoni juba mõne päeva pärast," lausus Helme.

"Need on fantaasia lood, mida meile veeretatakse. Nendega lihtsalt ei jõua vaielda," võttis Helme meediakajastuste teema kokku.