Aivar Voog rääkis, et Reformierakonnal on olnud madala toetusega perioode ka varem. "Aastal 2003 ja 2004 oli 13 protsendi tase. 2013. aastal oli 17 protsendi tase," lausus ta. Siis olid mõjutajateks erakonna Res Publica tulek ning Andrus Ansipi saamine Reformierakonna esimeheks.

Voogi sõnul taastas Reformierakond Ansipi tulekuga kõrge toetustaseme. Seejärel nõrgestas Reformierakonna toetust taas erakonna rahastamisega seotud skandaal. Uue toetuse kasvu tõi tema sõnul Kaja Kallase tulek. Erakonna tipp oli üle 40 protsendi.

Samost ütles, et Reformierakonda on tabanud eelkõige baasvalija kaotus. "Need inimesed on läinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Parempoolsete või Isamaa taha. Või ka nende sekka, kel pole erakondlikku eelistust. See peab olema enneolematu usalduse kadu," rääkis Samost.

Samost rääkis, et selle on põhjustanud kas Reformierakonna veetud maksutõusud või Tallinnas toimunud võimukriis. "See jättis erakonnast sahmiva mulje. Kui varem oli Reformierakond väga kompetentse erakonna kuvandiga, siis see poliittehnoloogiline pädevus on täiesti minetatud," lausus Samost.

Urmet Kook ütles, et Reformierakond on olnud erakond, kes on hoidnud enamasti oma sisemised vastuolud erakonna sees ega ole toonud neid avalikkuse ette. Nüüd aga vaieldakse avalikult. Ta viitas, et Andrus Ansip kritiseeris taas Kaja Kallast ja et Mart Võrklaev oli kriitiline erakonna maksupoliitliste küsimuste osas. Samuti Ivi Eenmaa rääkis, et Tallinnas toimunu oli erakonna poolt kohutav. "Seni vaka all olnud kriitika on jõudnud avalikkuse ette ja ega see erakonda tugevana näita," sõnas Kook.

Voog lisas, et tema arvates on see pigem positiivne, kui erinevad arvamused jõuavad avalikkuse ette.

Samost tõi välja, et Reformierakonna puhul on ka varem sarnaseid momente olnud, näiteks 2016. aastal presidendi valimiste ajal olid erakonnas erinevad tiivad.

Kook küsis, kas Reformierakonna praegune reiting 10 kuni 11 protsenti on Reformierakonna põhi ja sealt madalamale see enam ei lange?

Voog vastas, et selle 10 kuni 11 protsendi sisse on jäänud tugevalt lojaalne Reformierakonna valija. "Peab midagi hullu veel juhtuma, et see veel langeks. Teatava stabiilsusega ei tohiks see enam langeda," lausus Voog.

Reformierakonna toetust võib Samosti sõnul negatiivselt mõjutada ka kohalikel valimistel lüüa saamine. "Valijatele ei meeldi kaotajad," ütles ta. Samuti võib valijates täiendavat võõrandumise efekti tekitada võimalik massiivne meediakampaania.

Samas Voog märkis, et Isamaa on alati suutnud kampaaniatega oma reitingut valimiste eel oluliselt kergitada.

Rääkides Keskerakonna toetusest, ütles Kook, et Keskerakond tunneb end kui või sees. "Ukraina sõja alates hakkas Keskerakonna reiting langema, aasta tagasi oli toetus 10 protsendi peal ning nüüd on Keskerakonna toetus kerkinud 19 protsendile. Üleriigiliselt on nad teisel kohal," rääkis Kook.

Toetust on tema sõnul aidanud kasvatada mitte niivõrd Keskerakonna enda tegemised, kuivõrd konkurentide omad. Ta tõi välja kirikuseaduse kui ka valimisõigusega seotud teemad, mis on mobiliseerinud venekeelseid valijaid.

Kook viitas veel, et rahvuspõhiselt toetab Keskerakonda 71 protsenti vene emakeelega valijatest, mis on juba Savisaare aegne tase. Et aga eestlaste seas on toetusprotsent vaid seitse, on tema sõnul Keskerakonna jaoks jätkuv mure ja takistab neil paremat tulemustest saamas piirkondades, kus vene emakeelega valijaid napib.

Voog ütles, et Keskerakond on oma toetajate jaoks muutunud selgemaks. "Ratase ajal läks asi toetajate jaoks segaseks. Venekeelsetele toetajatele edastati üht sõnumit ja eestikeelsetele teist. Nüüd on see ühtlustunud ja muutunud selgemaks," sõnas Voog.

Samost lisas, et Keskerakonna on teatud mõttes vabastanud ka asjaolu, et enam ei ole vaja pidevalt seisukohta väljendada seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga, sest see on nüüd ära otsustatud.

Kook tõdes. et teised erakonnad on oma toetusega suhteliselt stabiilsel tasemel.

Voog nõustus ja rõhutas, et Parempoolsed on väga stabiilselt kaheksa protsendi peal juba kuuendat kuud järjest. "Nemad võtavad nii Reformierakonna kui ka Isamaa toetajaid," ütles ta.

Samost lisas, et Isamaa on saanud EKRE-lt toetajaid. Voogi sõnul ka Reformierakonnalt.

Voog märkis, et eestlaste enamik tahab erakondlikul skaalal olla kuskil keskel ning ka Isamaa on liikunud rohkem keskele.

Rääkides kohalike valimiste kontekstist ja täpsemalt Tallinnas toimuvast, ütles Kook, et kui varem on teised erakonnad sisuliselt loobunud Keskerakonnaga Lasnamäel konkureerimast, siis sel korral on teised erakonnad saatnud Lasnamäele kandideerima väga tugevad kandidaadid, Isamaa Jüri Ratase, SDE Marina Kaljuranna jne.