Veebruaris plaanis regionaal- ja põllumajandusministeerium muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise üleriigiliselt kohustuslikuks. Juunis teatas aga ministeerium, et koerte kiibistamine muutubki kohustuslikuks, kuid kassidele ja valgetuhkrutele see kohustus ei laiene. See tekitas palju pahameelt loomakaitsjates, sest nende sõnul on Eestis suur probleem hulkuvate kassidega, kes seetõttu vajaksid just väga kiibistamist.

Ka Triinu Priks Varjupaikade MTÜ juhatusest nendib, et kasside kiibistamine on äärmiselt oluline.

"Kassidega seevastu on üle-Eestiliselt see protsent ainult mõne protsendi juures, kus me saame lugeda kiibi ja helistada omanikule. Ja kasse satub varjupaikadesse kümneid kordi rohkem kui koeri, nii et see probleem ongi seal ja seda probleemi me peaksime lahendama," ütles Priks.

Toona põhjendas ministeerium enda tehtud otsust sellega, et kasside kiibistamine oleks liiga kallis.

"Kiip ise on mõnikümmend eurot, vahepeal isegi alla selle. On ka visiiditasu loomaarsti juures, registrisse kandmine. Need on need kulukomponendid, mis seal on. Loomaarstid on ka väljendanud, et teatud juhtudel on nad valmis ka enda osast loobuma, seda me veel arutame nendega, et kuidas seda seadust jõustada," ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Eesti Loomaarstide Koja palvel kohtusid loomaarstid ja Terras ka omavahel, et arutada kasside kiibistamise olulisusest.

"Kohtusime regionaal- ja põllumajandusminister Terrasega, kus me arutasime kasside ja valgetuhkru kiibistamise ja registreerimise nõude osas. Siis leppisime kokku, et pöördume kohtumisteks siis riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni poole ning Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsiooni poole," ütles Eesti Loomaarstide Koja asepresident Helen Valk.

Pärast loomaarstide avalikku pöördumist on minister muutnud enda meelt kasside ja valgetuhkrute kiibistamise osas. Ta kinnitab, et hetkel ministeeriumis ettevalmistatava eelnõu järgi rakenduks kiibistamise kohustus ka kassidele ja valgetuhkrutele.

"Kuna selle eelnõuga on meil vaja saata kolm kuud ette Euroopa Komisjonile, et nad saaksid selle üle vaadata ja enda kinnituse anda, siis praegusel kujul on kasside kiibistamine seal sees," lausus Terras.

Kadri Kabel põllumajandusministeeriumist põhjendab, et eelnõust tuleb teavitada just Euroopa Komisjoni, sest riiklik nõue loomade kiibistamiseks mõjutab Euroopa Liidu siseturgu. Sügisel plaanib minister Terras minna koos loomaarstidega riigikokku, et tutvustada uut eelnõu fraktsioonidele.

"Kui me saame komisjonilt kinnituse, mida ma eeldan, et seal mingisuguseid viperusi ei teki, me presenteerime seda eelnõud ka fraktsioonides, kui sellele poliitiline toetus on olemas, saame sellega sügisel minna riigikogusse. Ja juhul kui riigikogus see seadus vastu võetakse, siis see peaks hakkama kehtima järgmise aasta 1. juunist," sõnas Terras.