SEB toob teisipäeval avaldatud majandusprognoosis välja, et Eesti majandusnäitajad on aasta esimeses pooles selgelt paranenud, ent tagasipõrge on siiski jäänud ootustele alla. Esimese kvartali 0,3-protsendiline SKP langus oli suuresti tingitud nõrgast tarbimisest.

Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja kõige enam jätkuv inflatsioon.

Prognoos toob välja, et kuigi euroalas on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand. Tarbijahinnad kasvasid aasta esimeses pooles keskmiselt umbes viis protsenti.

"Kui ootus hindade pidevaks kasvuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet," sedastab pank.

2025. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb panga prognoosi kohaselt 5,2 protsenti, mis järgmisel aastal taandub 3,2 protsendi peale.

Teisalt leiab majanduses ka hulganisti positiivseid märke: eksport ja tootmine on kasvutrendis ning madalad intressimäärad on hoogu andnud kinnisvaraturule ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majanduskasv piirdub nigela stardi tõttu tänavu 1,2 protsendiga, kuid jõuab kiireneva ekspordi toel 2026. aastal 2,5 protsendini ja 2027. aastal 2,8 protsendini, prognoosib SEB.

Euroala majandus on sellel aastal pisut hoogu kogunud. Kui mullu piirdus siinne majanduskasv 0,9 protsendiga, siis selleks aastaks prognoosib SEB kasvu 1,2 protsenti.

Swedbank, mis samuti teisipäeval oma majandusprognoosi tutvustas, prognoosib euroala majanduskasvuks nii sellel kui järgmisel aastal samuti 1,2 protsentining ülejärgmisel aastal kiireneb see 1,6 protsendini.

Rootsi majandus peaks eelolevatel aastatel kasvama, samas kui Läti ja Leedu majanduskasvu korrigeeris Swedbank oma prognoosis allapoole, sest maailmamajanduse aeglustumine pidurdab nende ekspordi kasvu.

Lisaks pärsib Läti majanduskasvu nõrk eratarbimine. Seevastu Leedus on eratarbimine tugev ning järgmise aasta teise pensionisamba reform, mis lubab inimestel oma pensionisäästud maksuvabalt välja võtta, annab kasvule hoogu juurde.

Swedbank: majapidamiste ostujõud paraneb

Eesti majanduse elavnemine on Swedbanki teatel olnud sel aastal oodatust aeglasem.

"Samas prognoosime, et majapidamiste ostujõud järgmisel aastal paraneb. Majapidamiste maksukoormus ja intressimäärad langevad ning aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on aga eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile," teatas pank.

Esialgsetel andmetel oli Eesti majanduse aasta esimene pool varem oodatust nõrgem, mistõttu vähendas pank SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,6 protsendini.

Kuna prognoosi koostamise ajaks polnud veel teada selle aasta esimese kuue kuu SKP-d, mis oleks võrreldav statistikaameti poolt kuni 2024. aastani revideeritud SKP-ga, siis uuendab Swedbank hiljem oma majanduskasvu prognoosi täpsustatud numbrite järgi.

Järgmiseks aastaks ootab Swedbank majanduskasvu kiirenemist kahe protsendini ja ülejärgmisel aastal 2,3 protsendini.

Pank tõi välja, et jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning toidukaupade müügimaht väheneb. Selle aasta alguses kehtestatud uus sõidukimaks koos registreerimistasuga on hoidnud autode müügi languses. Ka Swedbanki kaardimaksete statistika viitab aasta esimesel poolel eratarbimise vähenemisele.

Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3,7 protsendini

Tarbijahinnad on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 4,7 protsenti, kuid inflatsioon on viimastel kuudel ootuspäraselt kiirenenud. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal 5,5 protsenti, millest ligikaudu pool tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest nagu käibemaks, aktsiisid ja sõidukimaks.

Järgmiseks aastaks ootab Swedbank inflatsiooni aeglustumist 3,7 protsendini. Sealjuures on nii sel kui ka järgmisel aastal suurim mõju inflatsioonile toiduainehindade kasvul.

Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning panga hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal väheneb. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu väike langus.

Järgmiseks aastaks valitsuse plaanitud maksuküüru kaotamine vähendab aga Swedbanki prognoosi kohaselt maksukoormust ning suurendab majapidamiste sissetulekuid.

Ka tõi prognoos välja, et madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal eluaseme taskukohasust. Järgmisel aastal peaks reaalse netopalga oodatav jõuline kasv aitama ergutada nii eratarbimist kui eluasemeturu aktiivsust. Samuti kajastub madalamate intressimäärade toel hoogu kogunud mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv üha enam ka investeeringutes.

Euribor jätkab langust

Swedbank prognoosib, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid veel kahel korral, enne kui praegune langustsükkel läbi saab.

"Meie prognoosi järgi langetab keskpank intressimäära selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär euroalal jõuab 1,5 protsendini," sedastas pank.

USA Föderaalreserv on intressimäärasid suure ebakindluse taustal siiani paigal hoidnud, kuid vaatamata inflatsiooni kiirenemisele annab majanduskasvu aeglustumine meie hinnangul alust intressimäära kärpida selle aasta septembris ja detsembris.

Juunis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta lõpuga võrreldes üheksa protsenti, kusjuures suurima panuse andis puidutööstus. Vaatamata sellele märkimisväärsele kasvule on töötleva tööstuse toodang siiski 14 protsenti madalam 2022. aasta kevadisest tipptasemest.

Müük siseturule on selle aasta esimesel poolel kasvanud küll kaks korda kiiremini kui eksport, aga kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi kaks kolmandikku oma toodangust, oli ekspordi ja siseturule müügi mõju üsna sarnane.

Selle aasta esimesel poolel ekspordikasv jätkus, kusjuures kaupade eksport kasvas teenustest peaaegu poole kiiremini. Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmisootused on viimastel kuudel küll veidi halvenenud, kuid need on aasta tagusega võrreldes märgatavalt paremad.

Vaatamata faktile, et USA kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see järgmisel aastal tulema Swedbanki hinnangul varasemast parem ja lubab prognoosida Eesti ekspordile mõõdukat kasvu.

Tööturu olukord paraneb

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu kohaselt oli selle aasta esimese poole 8,2-protsendiline töötuse määr kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on samas viimase viie aasta madalaimal tasemel.

Samuti on koondatute arv varasemast väiksem ja töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta tagasi. Majanduskasvu oodatav kiirenemine järgmisel aastal parandab olukorda ka tööturul. Pärast hõivatute arvu mõningast langust käesoleval aastal, peaks see järgmisel aastal Swedbanki prognoosi kohaselt taas suurenema.

Eesti 15-74 aastaste inimeste tööhõivemäär on aga niigi Euroopa kõrgeimate hulgas – muu hulgas on see suurem, kui Lätis, Leedus ja Soomes ja samuti Euroopa Liidus keskmiselt.

Ühest küljest võimaldab kõrge tööhõive ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele, samas aga aeglustab see töötusemäära langust. Selleks aastaks prognoosib Swedbank 7,8-protsendilist ja järgmiseks aastaks 6,8-protsendilist töötuse määra.

Maailmamajandus aeglustub kardetust vähem

SEB prognoosib, et järgmisel aastal kiireneb euroala majanduskasv 1,3 protsenti ja 2027. aastal 1,5 protsenti. Majanduse kosumist toetavad nii madalamad intressimäärad kui Saksamaa majandusseisu tugevnemine.

Negatiivse poole pealt tõi SEB välja, et leibkonnad on vaatamata palgakasvule ja inflatsiooni taltumisele endiselt kulutuste tegemisel pigem ettevaatlikud.

Maailmamajanduse teekond on sellel aastal olnud konarlik ja valitsevad meeleolud kõikunud seinast seina. Äärmine ebakindlus on vaheldunud perioodidega, kus tunneli lõpus näis terendavat valgus. Tänaseks oleme aga panga teatel jõudnud punkti, kus teravate geopoliitiliste konfliktide ja USA kaubandusläbirääkimiste tulemusel on maailmamajandus aeglustumas.

"Teisalt tuleb tõdeda, et aeglustumine on kardetust väiksem ja erinevalt USA-st liigub suurema osa riikide majandus pigem tõusvas joones," toob SEB prognoos välja.

Donald Trumpi kaubanduspoliitika raames kehtestatud tollimäärad, mis tõenäoliselt jäävad keskmiselt vahemikku 15-20 protsenti, mõjuvad panga hinnangul majanduskasvule piiravalt. Kuigi nende tegelik mõju on reaalsuses veel teadmata, kahjustavad need tõenäoliselt ennekõike USA enda olukorda, peamiselt läbi kõrgema inflatsiooni.

Lisaks inflatsiooniohule on viimasel ajal nõrgenenud USA tööturg ja tarbimine ning ka tehisaru valdkonna investeeringud ei kanna soovitud vilju. Nende tegurite toimel kahaneb SEB hinnangul USA majanduskasv tänavu mullusega võrreldes pea poole võrra ehk 1,6 protsendini. Sarnaseks jääb kasv ka 2027. aastal.

Swedbank tõi välja, et USA kehtestatud kõrgemad tollimaksud enamikule oma kaubanduspartneritele on sellisel tasemel, mida pole nähtud 1930. aastatest saadik.

Globaalsete tagasilöökide taustal on Hiina majandusel läinud oodatust paremini, mistõttu paistab viie protsendi lähedane majanduskasvu eesmärk sel aastal saavutatav.

Ekspordi langust USA-sse on suudetud kompenseerida tugevama ekspordi kasvuga teistele turgudele. Seejuures on Hiina valitsus suurendanud toetusmeetmeid sisenõudluse turgutamiseks. Järgnevatel aastatel on Swedbanki hinnangul oodata Hiina majanduskasvu aeglustumist, kuna sealne demograafiline taust pärsib majanduskasvu potentsiaali.