USA president Donald Trump püüab juba pikemat aega tulla lagedale kaitsetollidega Hiina kaupadele. Kas Hiinas üldse kajastatakse seda teemat nii palju kui meil Eestis?

Mõistagi kajastatakse. Hiina majandus on väga sõltuv ekspordist, nagu me näeme ka Euroopas, ka Eestis, siis täpselt samuti Ameerika Ühendriikides. Hiina kaubad on väga konkurentsivõimelise hinnaga ja need on laiatarbekaubad. Inimesed oma igapäevaostude paketis ostavad väga palju Hiina asju. Mõistagi see teema on Hiina jaoks ülitundlik.

Te räägite hiina keelt ja oskate ilmselt ka neid kohalikke lehti lugeda. Kuidas sealsed pealkirjad on? Et Trump on hulluks läinud? Teisipäeval ta ju ütles, et 200 protsenti võiks kaitsetoll olla.

Hiina ajalehed kunagi ei ütleks, et keegi on hulluks läinud, aga nad üldse on retooriliselt võrdlemisi tagasihoidlikud. Sellist radikaalset - ütleme siis trumpilikku retoorikat - nad avalikkuses kunagi ei viljele. Küll aga on nad võib-olla Hiina jaoks isegi pretsedenditult tugevalt reageerinud. Ise kutsuvad nad seda selliseks jõupoliitika kasutamiseks - nad ei allu provokatsioonidele. Nad ei kavatse mitte mingis mõttes vastu tulla ja nagu me juba kevadel nägime, siis USA lubab tolle juurde panna ja siis panevad hiinlased ka, et teeme siis koos, et teie panete 100 ja paneme ka 100 ja siis te panete 150 ja me ka. Eks vaatame, kes enne sealt redelist alla ronib.

Tegelikult Hiina tunnetab oma jõupositsiooni, et võimalik, et vähemalt Pekingis arvatakse, et neil on käes väga suur jõuõlg Ameerika Ühendriikide osas.

Milliseid tööstussektoreid võiks need kaitsetollid siis kõige rohkem mõjutada?

Need sektorid ei ole palju erinevad nendest, mida me siin meie poodide riiulitel näeme Hiina kaupadest - kergetööstusasjad alates jõulunännist kuni tippelektroonikani välja, eriti iPhone'id ja kõik muu selline. Hiinas tegelevad nende tootmisega sajad tuhanded inimesed. Kõik need asjad tulevad tegelikult meile Hiinast ja Ameerika Ühendriikidesse liiguvad nad täpselt samamoodi. Kui Euroopa liit ja Hiina vahetavad kaupu aastas natuke alla 800 miljardi euro eest, siis USA ja Hiina teenused ning kaubad kokku on natuke alla 700 miljardi euro. Neid kaupu ikka jagub igasse võimalikku sektorisse.

Mida hiinlased Trumpist arvavad või mis nad temast räägivad? Ta on ju välja öelnud ka, et Hiina võiks oma tuumarelvastust piirama hakata.

Eks nad peavad nagu kõik teisedki uue reaalsusega arvestama. Nad on väga hästi enda meelest vähemalt toime tulnud selle uue reaalsusega ja neid jõulisi samme, mida Trump on lubanud - ta tegelikult ei ole ju ka veel ellu viinud. Kogu aeg lükatakse jälle edasi - 90 päeva pikendust ja uuesti 90 päeva pikendust, mis näitab, et ka Ameerika Ühendriigid tegelikult ise ka tunnetavad, et ähvardused ähvardusteks, aga Hiina ei ole enam see riik, kellele saab lihtsalt nii jõuliselt ja ühesuunaliselt pähe istuda kui varem.

Annab neid üldse selliste nii-öelda loosunglike meetmetega survestada?

Hiina väga loosunglike meetmetega teatab oma kodusele publikule, et nad ei allu ühelegi provokatsioonile ning me võime mujale ka eksportida ja Ameerika Ühendriigid kannatavad lõpuks rohkem selles kaubandussõjas. Kas neil on õigus või mitte, jääb igaühe enda otsustada, aga siseriiklik retoorika on see, et ei astu grammigi tagasi ja survele ei allu.

Kuidas Ukraina sõda Hiinas paistab? Eestis on see kindlasti meil igapäevane teema ja ta on Euroopas nüüd teise maailmasõja järel suurim sõjaline operatsioon. Kuidas Hiinas sellest räägitakse?

Hiinas ei ole Ukraina sõda. On kriis või konflikt. Nad ei ole mitte kunagi hukka mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas. Mitte kunagi. Ilmselgelt toetavad nad väga paljuski Venemaad ehk siis võimaldavad Venemaal seda sõda pidada, finantseerides Vene riigieelarvet nafta- ja gaasirahadega, müües sinna väga palju kõikvõimalikke tooteid, mida Venemaa enam mujalt ei saa. Nad lasevad Venemaal rahulikult edasi opereerida.

Teisest küljest, nagu hiinlased ütlevad, siis relvastust ei ole nad Venemaale müünud. Meie vaatest kindlasti võiks Hiina palju printsipiaalsema positsiooni võtta ja asuda ikkagi õigele poole ajalugu.

Palju teil suursaadikuna sellist ligipääsu on, et teada saada, mida kohalikud hiinlased arvavad?

Igapäevaelus me ausalt öelda suhtleme väga palju kohalike inimestega. See on üsnagi tavapärane. Meil on peretuttavaid palju.

Kas sellistes olukordades tuleb üldse Ukraina sõda jutuks?

Vahel tuleb, vahel ei tule. See ei ole Hiina inimese jaoks mingisugune prioriteetne teema, aga nad kõik teavad, et siin käib sõda ja ei saa öelda, et kõik hiinlased toetaksid Venemaad. Üldse mitte. Valitsus jah, aga tegelikult Hiina elanikkond on väga lõhestatud. Ma isegi kuulen vahel kodutülidest, mis on Ukraina sõja teemal. Oleme ka saatkonnas korraldanud Ukraina filmide näitamist, kuhu oleme näiteks kutsunud spetsiifiliselt ainult hiinlasi, kes tulevad Ukraina lippudega ja toetavad lihtsalt Ukrainat.

Te olete nüüd ligi kolm aastat seal suursaadik olnud, aga kokku kaheksa aastat Hiinas elanud. On seal võimalik koduneda?

Ma olen elanud kõige rohkem oma elus Eestis, siis Suurbritannias ja siis kolmas riik ongi Hiina. Ma tunnen ennast seal väga koduselt. Ma olen elanud ka Hiina erinevates piirkondades. Nüüd olen Hiina pealinnas teist vahetust. Kunagi töötasin seal Euroopa Liidu heaks ja nüüd töötan Eesti teenistuses. Me kogu perega elame seal täiesti tavalist ja normaalset pereelu oma nüanssidega.

Interneti ligipääs on väga piiratud. On Eesti väljaandeid, mida seal lugeda avalikus internetis ei ole võimalik - need on keelatud. Kõik igasugused Google'iga seonduvad teenused - X, Youtube või kasvõi Gmail on lihtsalt kinni, aga kõigest sellest saab üle ja ümber. Hiina on väga variatsioonide rohke ja huvitav riik ning me üritame ka perena seda ära kasutada ja hästi palju ringi sõita.

On see kodune või on see ikkagi totalitaarses riigis nii-öelda riigi ametis viibimine?

Diplomaadina tuleb kohaneda seal, kus oled ja kui selline kohustus on võetud kuhugi minna, siis teenid riiki, töötad ja annad endast parima. Üks on töö, kus sa ajad tööasju, aga ülejäänu on elu ja ma ei tea teist riiki, mis oleks nii variatsioonide rohke. On kõrbe, on kõrgmäestikKu, on troopikat, on rohumaad, on rannikut, randu - kõike on. Hiina on selles mõttes väga huvitav ja põnev koht, kuhu saab tänapäeval kusjuures reisida ka eestlane ilma viisata.