Vainu kirjeldas saates Venemaa droonitõrje vahendeid. "Nemad üritavad tekitada sellise digitaalse kilbi, mis siis ütleb GPS-vastuvõtjatele näiteks, et põhi on 90 kraadi vasakul, et siis suunata need droonid ümber kuskile mujale. Ja miks suunata neid enda territooriumile, kui saab suunata meie peale," ütles Vainu.

Ta tõdes, et Venemaa elektroonilise sõjapidamise suutlikkus on ikkagi globaalses tipus.

"See ongi kassi-hiire mäng. Üheltpoolt mina kui droonitootja pean tegema lennuvahendi, mis kannab võimalikult suurt raskust võimalikult kaugele. Ja olles seejuures nähtamatu ja täpne. Vastaspoole ülesanne on tekitada süsteemid, mis tuvastavad, määravad ta ära, kas enda omaks või vastase omaks ja võtavad ta siis maha, kas elektroonilisel teel või kineetilisel teel," rääkis Vainu.

Hoolimata sellest, et pühapäeval jõudis droon Võrtsjärve äärde, usub Vainu, et Eesti õhuseire võime on hea. "Ei tasu mõelda niipidi, et nüüd on kõik läbi ja me ei näe mitte midagi. Pigem ma muretseks, kui päris valdkonna eksperdid, kes sellega tegelevad, ütlevad, et nüüd on halvasti," ütles ta.

"See ongi väga keeruline juhtum, sellepärast, et madalalt lendavat drooni, mille radari jälg on pisike, ongi raske tuvastada," sõnas Vainu.

"Tegelikult ei saa kunagi liiga hästi ette valmistuda. Ja eriti hästi see klapib just õhuturbe ja droonide perspektiivi. Sest kihte on mitmeid. On visuaalne vaatlus, kas sensorite või inimeste abil. Akustilised sensorid, elektrooniline luure, raadioluure. Kõiksugused võimalikud vahendid pannakse tööle, integreeritakse. Ja ka siis ei pruugi saada sajaprotsendilist. Sellist reaalset võluvõtit tegelikult olemas ei ole," rääkis Vainu.

Raag: Eestis on efektiivne droonivastane tehnoloogia olemas, aga seda ei kasutata

Julgeolekuekspert Ilmar Raag ütles "Vikerhommikus", et Eestis on olemas tehnoloogia, mida kasutatakse ka droonitõrjeks Ukrainas, aga selle rakendamiseni ei ole veel jõutud. Raag rääkis drooniradarite süsteemist Skyfortress.

Vastates küsimusele, mille taga olemasoleva tehnoloogia rakendamine viibib, ütles Raag, et teha on lihtsalt nii palju. "Ja siis tuleb mängu see kummaline faktor, et sõda kiirendab innovatsiooni. Aga kuna meie veel päriselt sõjas ei ole, siis meie innovatsioon on grammi võrra ajast maas," ütles Raag.

"Loogika on tegelikult selline, et tuleb võtta kõige tõenäolisem oht ja sellele kõige kiiremini reageerida. Ja see on droon hetkel. Meie praegune prioriteetide järjekord on olnud selline, et tuleb võtta kõige ohtlikum oht ja hakata sellele reageerima. Ja selles on ka oma loogika olemas. Ainult et see kõige ohtlikum oht ei ole hetkel kõige tõenäolisem," rääkis Raag.

Tänase seisuga suure sõja tulek Eestisse väga tõenäoline ei ole. See võib muutuda, aga hetkel võime ütelda, et seda me lähitulevikus ei näe. Aga see, et meil võivad toimuda hübriidrünnakud, mille käigus võib olla ka plahvatusi ning siin-seal võib inimesi surma saada, on küll paraku tõenäoline.

"Täna ei juhtunud veel midagi halba, ta lihtsalt näitas näpuga ära, kus see puudujääk meil on," kommenteeris Raag hiljutist drooniintsidenti Võrtsjärve lähedal.

"Küsimus ei ole tuleviku vaates selles, et tegemist on sõjadroonide teemaga. Praeguseks hetkeks me näeme Lähis-Idas ja Aafrikas, et ka terroristid kasutavad sama tehnoloogiat. Ja sealt väikese sammuna edasi on ka eri tüüpi organiseeritud kuritegevus ja salakaubandus," lausus Raag.

"See tehnoloogia jääb igal pool samaks. Me peame selle turvalisuse mõttes kasutusele võtma nii ehk teisiti," lisas ta.