"Antud üksikjuhtum näitab, et meie droonimüüri ja kihilise õhukaitse projektid ei ole midagi, millega oleks Eestil aega mitu aastat, vaid need tuleb kiiresti ellu viia. Tegemist on elanikkonna turvalisuse ja kaitse küsimusega. Droonitõrje fookus ei piirdu enam üksnes idapiiriga, vaid nõuab senisest palju avaramat pilku," märkis president Alar Karis.

President lisas, et samuti on droonitõrjes vaja meie riigikaitseasutustel aina rohkem seljad kokku panna.

"Riigikaitse on üks ja laiapindne. Peame mõtlema, kas saame midagi rohkem teha, et nii kaitsevägi, kui ka politsei saaksid ühiselt tuvastada, ja ühiselt reageerida sellistele ohtudele," tähendas Karis.

Taro: droonitõrje fookus laieneb kogu Eestile

Ka siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles, et asjane ründedrooni plahvatusega lõppenud intsident kinnitab vajadust viia tehnilise võimekuse arendamine idapiirilt kogu Eestit hõlmavaks droonikindluseks.

"Õnneks möödus viimane drooniintsident ohvriteta. Küll aga nägime taaskord, et kaasaegne tõhus droonikaitse on üks Eesti julgeoleku – nii välis- kui ka sisejulgeoleku – kiireloomuline ülesanne. See on raha- ja inimmahukas ülesanne. Meenutan, et NATO viimase tippkohtumise ühe teemana arutati vajadust suunata 1,5 protsenti SKP-st elanikkonnakaitsesse. Kas meil saab tänaste uudiste valguses olla teist valikut? Ei. Küsimus on Eesti inimeste julgeolekus ja turvalisuses," ütles Taro.

Taro väitel on Eesti viimastel kuudel üha kiiremas tempos arendanud võimekust meie idapiiri ületavate droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks.

"Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas tähendab sisuliselt seda, et nüüd on kogu Venemaa ka ise lahinguväli. Meie aga ei saa droonitõrje puhul rääkida enam ainult idapiirist. Mis tähendab, et droonide tuvastamise ja tõrjumise esmase, kuid tõhusa tehnilise võimekuse loomine peab lähtuma kogu Eesti territooriumi kaitsmise vajadusest. See omakorda tõstatab kohe vajaduse ka veelgi enama hästi koolitatud personali ja väljaõppe järele," sõnas Taro.

Siseministri hinnangul on oluline vaadata kiiresti üle ka Eesti õigusruum.

"Kui seni on õhupiir tinglikult jagatud nii, et alla 300 meetri kõrgusel lendavad droonid on PPA pärusmaa ja sealt kõrgemal lendavad kaitseväe omad, siis kindlasti on nüüd kiiresti vaja otsust, kas selline piiri tõmbamine ja vastutuse jagamine on enam mõistlik. Siia juurde kuulub kindlasti ka droonijuhtumite erinevate stsenaariumite läbiharjutamine kaitseväega kiireks reageerimiseks ja elanike ohuteavituse ning käitumisjuhiste tagamiseks," märkis Taro.

Terras: valitsus peab tegutsema, mitte jutustama

Euroopa Parlamendi saadiku, endise kaitseväe juhataja Riho Terrase (Isamaa) sõnul nõuab ründedrooni kukkumine Eesti territooriumile kohest reageerimist, mitte juttu tulevikus paranevast seire- ja tõrjevõimekusest.

Terrase sõnul ei ole piisav tänasel erakorralisel pressikonverentsil ministrite suust kuuldud jutt, et lepingud madalates õhukihtides lendavate objektide tuvastamiseks on juba sõlmitud ja plaanid töös. Viivitamata oleks tarvis kokku kutsuda lauaõppus ning panna selgelt paika koordinatsioon ning vastutajad – kas anda ka kuni 300 meetri kõrgusel oleva õhuruumi seire Kaitseväele või võimestada seal toimetama piirivalvet vastavate tõrjevahenditega.

"Drooni kukkumine Eesti territooriumile oli vaid aja küsimus, aga ikka ei olnud meie valitsus valmis ei sisuliselt ega strateegilise kommunikatsiooni mõttes," nentis Terras. "Me ei ole tegelikult paika pannud koordinatsiooni ja vastutusalasid ega investeerinud "droonimüüri", vaid sellest ainult rääkinud. Samuti ei ole me suunanud lisavahendeid innovatsiooni, et luua Eestisse reaalne ja normaalse hinnaga droonikaitse vahend. Eestile lähenevat drooni peab olema võimalik tuvastada, et see kahjutuks teha. Nüüd me teame, et Eesti praegu seda ei suuda. Millal see võimekus tekib?" küsis Terras.

Helme: kas see droon oli meie enda rahaga ostetud?

Veelgi kriitilisem oli EKRE esimees Martin Helme oma sotsiaalmeedias tehtud postituses.

"Küll oli mõnus käia kolm aastat ringi ja taguda vastu rinda, kuidas me surume Venemaa põlvili, pommitame Pihkvat ja Peterburi, kuidas see on meie sõda ka! Nii et suu kinni maksutõusude ja Eesti slaavlastega üleujutamise koha pealt! Suu kinni, kui ei meeldi see, et anname ära kõik oma kahurid, õhutõrje, tankitõrje, laskemoona, pioneerivarustuse. Sest kui sa muretsed piiririik Eesti kaitstuse pärast, siis sa oled ju ilmselgelt Kremli käsilane."

Helme väitel on just selline Eesti ühiskondlik arutelu viimastel aastatel olnud.

"Ja loomulikult ei tohi sa mitte mingil juhul esitada ühtki küsimust nende sadade miljonite kohta, mis lähevad "kaitsetööstuse" arendamiseks, kus huvitaval kombel istuvad rõõsade nägudega laua taga Reformierakonnale lähedalseisvad poliitikud, riigiametnikud, läbikukkunud endised sõjaväelased. See raha läheb kaitsevõime tugevdamiseks! Ainult Kremli troll on nii nõme, et küsib: ega siin juhuslikult korruptsiooni pole ja kas see ikka läheb õigetele asjadele?"

Sama tabu on Helme sõnul küsida, kas see 100 miljonit, mis me igal aastal Ukrainale anname, läheb kasvõi osaliselt õigesse kohta või varastatakse kõik ära.

"Kas see Ukraina droon, mis nüüd Koruste põllul plahvatas ongi meie enda rahaga ostetud, paremini kui iial varem kaitstud Eesti sümbol? Reformierakonna riigikaitseliste saavutuste sümbol?"

Läänemets: ajale jalgu jäänud kontseptsioon

Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul on kaitseministri selgitused sellest, kuidas kõrgemal peab droone tuvastama õhuvägi ja madalamal politsei- ja piirivalveamet, ajale jalgu jäänud kontseptsioon.

"Siin tuleb võimed ühendada ja küsimus ei ole ju tegelikult enam ammu droonide lendamiskõrguses, vaid rolli mängivad teised tegurid – drooni suurus, selle liikumiskiirus ja asukoht."

Läänemetsa sõnul peame jõudma võimalikult kiirelt selleni, et lisaks idapiirile hõlmaks droonimüür ka riigikaitseobjekte nö sisemaal ning PPA radarisüsteemidega ühilduksid ka kõik juba seni paigaldatud era- ja avaliku sektori turva- ja tõrjeseaded, mis teatud taristuid juba täna valvavad.

"Nii jõuame kiiremini droonikupli või nn üldise vaiba tekitamiseni, millest ka pressikonverentsil juttu oli."