Reuters: Putini mured Venemaa majanduse pärast üha suurenevad

Venemaa president Vladimir Putin on muutunud üha murelikumaks riigi majanduse pärast, rääkisid viis olukorrast teadlikku allikat Reutersile. Venemaa sõjaaegsele majandusele avaldavad survet nii tööjõupuudus kui ka kõrged intressimäärad.
Nafta-, gaasi- ja mineraalide ekspordile tuginev Venemaa majandus kasvas viimase kahe aasta jooksul jõudsalt, hoolimata lääneriikide sanktsioonidest, mis kehtestati pärast riigi sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.
Kuid viimastel kuudel on Venemaa sisemajandusele survet avaldanud tööjõupuudus ja kõrged intressimäärad. Venemaa keskpank kehtestas kõrged intressimäärad, võitlemaks sõjaliste kulutuste tõttu suurenenud inflatsiooniga.
Kaks Kremliga seotud allikat ütlesid, et majandusolude tõttu on osa Venemaa eliidi seas kujunenud pooldav seisukoht sõja lõpetamisele läbirääkimiste teel.
Esmaspäeval USA presidendina ametisse naasnud Donald Trump on lubanud Ukraina konflikti kiiret lahendamist. Sel nädalal teatas Trump, et kui Putin läbirääkimisi ei pea, kehtestatakse Venemaale veelgi rohkem sanktsioone.
Kremli kõrge ametnik ütles teisipäeval, et Venemaa pole siiani saanud konkreetseid ettepanekuid kõnelusteks.
"Muidugi on Venemaa majanduslikult huvitatud konflikti diplomaatilisest lõpetamist läbirääkimiste teel," ütles Venemaa keskpanga endine aseesimees Oleg Vjugin intervjuus, viidates kasvavatele majanduslikele probleemidele.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tunnistas, et majandusel on "probleemseid tegureid", kuid lisas, et majandus areneb kiiresti ja suudab rahuldada "järk-järgult kõiki sõjalisi vajadusi" ning ka kõiki heaolu- ja sotsiaalseid vajadusi.
Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Brian Hughes ütles Reutersile, et Trump on keskendunud sõja lõpetamisele. Viimastel nädalatel on aga Trumpi nõunikud tagasi lükanud tema varasemad väited, et kolm aastat kestnud sõja võib lõpetada ühe päevaga.
Vaid mõni päev enne Trumpi ametisseastumist kehtestas ametist lahkunud USA president Joe Bideni administratsioon Venemaa nafta- ja gaasituludele seni suurima sanktsioonipaketi. Bideni riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul annaksid sanktsioonid Trumpile läbirääkimistel mõjuvõimu.
Venemaa 2,1 triljoni euro suurune majandus näitas kuni viimase ajani üles märkimisväärset vastupidavust. Putin on kiitnud ka kõrgeimaid majandusametnikke ja ärisid selle eest, et nad on suutnud mööda hiilida kõige rangematest lääne sanktsioonidest, mis kunagi riigile on kehtestatud.
2022. aastal Venemaa majandus kahanes, kuid 2023. ja 2024. aastal kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kiiremini kui Euroopa Liidul ja USA-l. Tänavu prognoosisid Venemaa keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond aga alla 1,5 protsendi suurust kasvu.
Venemaa inflatsioon liigub kahekohalise numbri poole, hoolimata sellest, et keskpank tõstis oktoobris baasintressimäära 21 protsendini.
"On mõned probleemid, nimelt inflatsioon, teatav majanduse ülekuumenemine," ütles Putin 19. detsembril toimunud iga-aastasel pressikonverentsil. "Valitsuse ja keskpanga ülesanne on tempot alla võtta."
Eelmisel aastal saavutas Venemaa Ukrainas oma suurimad territoriaalsed edusammud pärast sõja alguspäevi. Nüüdseks on Venemaa kontrolli all ligi viiendik Ukrainast. Kremli mõtlemisega kursis oleva allika sõnul usub Putin, et sõja peamised eesmärgid on juba täidetud, sealhulgas Venemaad ja Krimmi ühendava ala kontrolli alla saamine ja Ukraina sõjaväe nõrgendamine.
Venemaa president tunnistas ka survet, mida sõda majandusele avaldab, tuues "tõeliselt suurte probleemidena" esile kõrge intressimäära mõju mittesõjalistele ettevõtetele ja tööstusele, rääkis allikas.
Venemaa on tõstnud sõjalised kulutused sel aastal Nõukogude Liidu järgse kõrgeima tasemeni – 6,3 protsendini SKP-st. Sõjalised kulutused moodustavad kolmandiku riigi eelarvekuludest.
Venemaa keskpanga endine aseesimees Vjugin ütles, et püsivalt kõrged intressimäärad avaldavad survet ettevõtetele ja pankadele.
Venemaa söe- ja terasetootja Mechel teatas teisipäeval, et on madala söehinna ja kõrgete intressimäärade survel oma võlad ümber kujundanud.
Putini frustratsioon avaldus 16. detsembril toimunud kohtumisel ärijuhtidega. Kahe allika sõnul sõimas ta kohtumisel kõrgeid majandusametnikke. Ühe allika sõnul oli Putin silmanähtavalt rahulolematu, kui kuulis, et erainvesteeringuid kärbitakse krediidihinna tõttu.
Mitmed Venemaa võimsaimad ärimehed, sealhulgas Rosnefti tegevjuht Igor Setšin, Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov, alumiiniummagnaat Oleg Deripaska ja terasetootja Severstali suurim aktsionär Aleksei Mordašov, on kõrgeid intressimäärasid avalikult kritiseerinud.
Kaks Venemaa võimsamat pankurit, Sberbanki tegevjuht German Gref ja VTB tegevjuht Andrei Kostin, on survestanud Venemaa keskpanga juhti Elvira Nabiullinat intressimäärasid rohkem mitte tõstma. Nad kardavad, et Venemaa liigub stagflatsiooni suunas, rääkis allikas Reutersile.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters