Viimastel nädalatel on Ukraina korraldanud õhurünnakuid mitme Venemaa naftarajatise kui ka olulise torujuhtme pihta.

Pühapäeval ründas Ukraina droonidega Ust-Luga naftaterminali. Augusti keskpaigas sai tabamuse Samara oblastis asuv Sõzrani naftatöötlemistehas. Venemaa süüdistab Ukrainat ka rünnakus tuumaelektrijaamale Kurski piirkonnas.

Ukraina ei ole Kurski rünnakut kommenteerinud, kuid kahte ülaltoodud rünnakut on Ukraina sõjavägi kinnitanud.

CNN-i andmetel on Ukraina droonid ainuüksi augustis tabanud kümmet olulist energiarajatist üle Venemaa.

Just naftarafineerimistehaste vastu suunatud rünnakud näivad andvat konkreetseid tulemusi, märgib Yle.

Aasta algusest alates on Venemaal bensiinihind tõusnud viiskümmend protsenti

Ukraina luureteenistuse andmetel töötlevad rünnakute sihtmärgiks olnud naftarafineerimistehased aastas üle 44 miljoni tonni naftatooteid, mis moodustab üle kümne protsendi Venemaa kogu tootmisvõimest.

Ukraina korraldab droonirünnakuid eesmärgiga kahjustada Venemaa sõjamasinat ning häirida ka venelaste igapäevaelu. Kui tekitatud kahjud sunnivad ettevõtteid tootmist osaliselt või täielikult peatama, toob see kaasa bensiinihindade tõusu.

Hulgibensiini hinnad Peterburi börsil on tõusnud ainuüksi augusti jooksul peaaegu kümme protsenti. Aasta algusest alates on hinnad tõusnud koguni viiskümmend protsenti.

Suur osa kütuse hinnatõusust kantakse edasi tarbijatele. Bensiinihinna tõus süvendab juba niigi kõrget inflatsiooni ehk üldise hinnataseme kasvu.

Naftarafineerimistehaste tootmishäired on samuti pärssinud bensiini kättesaadavust Venemaal. Bensiinipuudusest on teatanud mitu piirkonda, sealhulgas Venemaa Kaug-Idas ja Krimmi poolsaarel.

"Venemaal on toimunud midagi, mida pole nähtud alates 1990. aastatest. Paljudes piirkondades on inimestel olnud raskusi kütuse leidmisega," ütles Reutersi energiaajakirjanik Dmitry Ždannikov.

Ukraina võttis sihikule ka Venemaa ekspordivõimekuse

Venemaa rafineerib umbes poole oma naftast ja ekspordib ülejäänu töötlemiseks välismaale. Kuna kodumaised rafineerimistehased on olnud sunnitud tegevuse peatama, peab Venemaa leidma oma naftale rohkem ostjaid üle kogu maailma.

Ajakirjanik Ždannikovi sõnul ei ole ostjate leidmine lihtne, kuna peamised ostjad – Hiina ja India – on sanktsioonide surve all piiranud Venemaalt ostetava nafta koguseid.

Ukraina püüab Venemaa naftaeksporti takistada ka otsesemal moel – hiljuti ründasid Ukraina droonid Družba naftajuhet. Venemaa kasutab seda torujuhet nafta tarnimiseks Ungarisse ja Slovakkiasse.

Nii Ungari kui ka Slovakkia on Euroopa Liidu riigid, kes impordivad Venemaalt naftat ja püüavad hoida häid suhteid president Vladimir Putini administratsiooniga. Riikide juhid on kritiseerinud Ukrainat naftajuhtmete rünnakute pärast.

Ukraina survestab rünnakutega Venemaad rahukõnelustele

Ka Venemaa on viimasel ajal suurendanud rünnakuid Ukraina energiatööstuse taristu vastu.

Reutersi ajakirjaniku Ždannikovi sõnul ründavad Ukraina ja Venemaa teineteise taristut võib-olla aktiivsemalt ja jõulisemalt kui kunagi varem. Mõlema poole rünnakud on jõudnud uuele tasemele ajal, kui pingutused rahuläbirääkimiste pidamiseks on kasvanud.

Ukraina kasutab rünnakuid survestamaks Venemaad rahukõnelustel osalema, märkis Ždannikov.

Kuriili saarte elanikele peatati AI-92 bensiini müük

Kuriili saarte elanikele on peatatud AI-92 bensiini müük, vahendas Interfax Kuriili piirkonna juht Konstantin Istomini pühapäevast teadet.

"Praegu on AI-92 bensiini müük elanikele ajutiselt peatatud – kogu varu on vajalik erisõidukitele," kirjutas Istomin.

Tema sõnul laaditakse uus bensiinisaadetis laevast Anatoly Ivanov esmaspäeva pärastlõunal maha.

Kuriili piirkond hõlmab osa Kuriili saarestiku alast Diana väina põhjas ja Katariina väina lõunas. Administratiivkeskus on Kurilski linn.

Nõukogude Liit hõivas Kuriili saared Teise maailmasõja lõpul, kuid Jaapan on seisukohal, et saared kuuluvad 1855. aastal sõlmitud Vene-Jaapani leppe alusel Jaapanile.