Rahandusministeeriumi prognoosi järgi võib tänavune eelarvepuudujääk olla arvatust väiksem, kuid ulatuda järgmisel aastal nelja protsendini ehk 1,8 miljardi euroni. Nii suurt puudujääki pole Eestis varem olnud. Seejuures ei arvesta prognoos tulumaksu tõusust ja automaksust loobumisega, mis eelarvemiinust veelgi suurendaks.

"Tõsi on see, et kui riigi kulud ületavad tulusid, siis see puudujääv osa nendest kulutustest tuleb katta laenurahaga ja kui me vaatame Eesti tänast võlakoormust, siis see on käesoleva aasta lõpuks ulatumas kuskil kümne miljardi euroni. See, et järgmisel aastal on taaskord puudujääk suur, tähendab, et võlakoormus jätkab kasvu. Intressikuludeks me kulutame sel aastal kuskil 200 miljonit eurot ja kui järgmisel neljal aastal riigi võlakoormus jätkab kasvu, nii nagu rahandusministeerium seda prognoosib, siis nelja aasta pärast on need intressikulud juba üle 400 miljoni euro," lausus Eesti Panga ökonomist Lauri Punga.

"Jätkuvalt on kasvanud riigi kulutused kiiremini, kui majandus, mis teistpidi tähendab, et selleks, et neid kasvavaid kulusid katta, peame võtma majandusest järjest rohkem raha. Kui räägitakse, et võtame laenu, siis tegelikult laenamine suurendab veel omakorda riigi kulusid, et selle aasta esimese kuue kuuga meie laenuteenendamiskulud riigieelarves olid juba umbes 1,2 miljardit eurot, mis on võrreldav meie tervishoiukulutustega," sõnas tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.

Suur osa järgmiste aastate eelarvepuudujäägist on tingitud kaitsekulude tõstmisest. Punga sõnul on see samm mõistetav, kuid igasuguste teiste tulusid vähendavate ja kulusid suurendavate otsustega tuleks olla ettevaatlik.

"Kolme-nelja aasta pärast, kui eelarvereeglite vabastusklausel on läbi, siis seda raskemaks muutub see üleminek, kas tagasi kolme protsendi peale või eelarvetasakaalu lähedale. Kõik otsused, mida me praegu teeme, mis puudujääki suurendavad, siis muudavad selle ülemineku selle võrra keerulisemaks," ütles Punga.

"Kui on ühiskonnas kokkulepe, et me täna pingutame selleks, et teha ära vajalikud kaitseinvesteeringud, siis tulebki seda teha, aga see ühtlasi tähendab seda, et teistes valdkonades tuleb üsna põhjendatult olla piisavalt kasinad," lausus Sutter.

Sutteri sõnul on peaminister Kristen Michalit kannustanud ajutine õnn rahavoogudes, ja selle pinnalt pikaajaliste otsuste tegemine on lihtsalt lühinägelik.