"Ministrid tunnistasid vajadust tegelda Ukraina rahastamise puudujäägiga ja võtta Venemaa sõjakahjude eest vastutusele," ütles Kallas pärast Taanis toimunud kõnelusi Euroopa Liidu välisministritega. "Selle saavutamiseks on ülioluline uurida kõiki olemasolevaid võimalusi, minimeerides samal ajal võimalikke riske."

Euroopa Liit külmutas pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ligikaudu 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid, millest valdav osa asub Belgias rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear.

Läinud aastal kasutas Euroopa Liit koos oma G7 partneritega varadelt teenitud intressitulu, et tagada Ukrainale 50 miljardi dollari suurune laen, mida makstakse endiselt osamaksetena välja.

Kuid mitmed karmima liini EL-i riigid avaldavad survet varade ulatuslikumaks kasutamiseks – kaalutakse nii nende otsest konfiskeerimist kui ka paigutamist riskantsematesse investeeringutesse suurema tulu saamiseks.

Belgia on seni olnud kindlalt varade ulatuslikuma kasutamise vastu, kartes, et riiki võidakse pidada vastutavaks võimalike kahjude eest.

"Belgia on igasuguse konfiskeerimise vastu," ütles Belgia välisminister Maxime Prevot. "Ka investeerimisstrateegia muutmine ei ole variant, sest see võib suurendada nii õiguslikku, rahalist kui ka kohtulikku riski."

Kallas tunnistas, et vastuseis tähendab, et lähitulevikus selles küsimuses tõenäoliselt edasiminekut ei toimu, kuid tema sõnul peaks Euroopa Liit töötama nende riskide maandamise nimel.

Ajal, mil Ühendriigid püüavad konflikti lõpetada, on Kallase sõnul blokk ühes küsimuses siiski selgel seisukohal.

"Arvestades laastamistööd, mida Venemaa Ukrainas teeb ja on seni teinud, on mõeldamatu, et Venemaa seda raha kunagi näeb, välja arvatud juhul, kui ta hüvitab täielikult Ukrainale tekitatud kahjud," ütles Kallas.

Tsahkna: Venemaa varad peavad jääma külmutatuks

Välisminister Margus Tsahkna ütles kohtumisel, et Euroopa peab praegu esmajoones tegutsema sanktsioonide karmistamise, julgeolekugarantiide väljatöötamise ja Euroopa Liidu laienemisega.

"Venemaa vastab jätkuvalt kõikidele rahuüleskutsetele pommi- ja droonirahega Ukraina linnade ja tsiviilelanikkonna pihta. Seega tuleb Euroopal jätkata senisel rajal ja Ukrainat nii sõjaliselt, majanduslikult kui poliitiliselt tugevalt toetada ning Venemaad survestada," ütles Tsahkna.

Ta lisas, et juba on väljatöötamisel Euroopa Liidu 19. sanktsioonipakett, samuti arutati kohtumisel põhjalikult külmutatud varadega seonduvat. "Venemaa ei tohi külmutatud varasid tagasi saada enne kui Ukrainas sõjategevusega põhjustatud kahjud on korvatud," märkis Tsahkna.

Tsahkna rõhutas kohtumisel ka vajadust tegutseda selle nimel, et Ukraina ja Moldova saaksid kiiresti liikuda Euroopa Liidu liikmelisuse suunas. Samuti arutati Ukraina julgeoleku tagamist.

"Väljatöötamisel olevate julgeolekugarantiide eesmärk on kindlustada, et Venemaa agressioon Ukraina vastu kunagi ei korduks ja Euroopas püsiks rahu. Euroopa riikide endi huvides on Ukraina julgeolekutagatistesse panustada," ütles välisminister.