Riigikontroll märkis, et riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ja kaitseväe töökorralduse puudused mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Varasematest aastatest pärit töökorralduse probleemid on jätkuvalt lahendamata ning kaitsevaldkonnas kasutada oleva raha hulga järsu suurenemisega kasvavad ka riskid. Kohati on riskid ka realiseerunud.

Auditi ajal ilmnesid riigikontrollil ka tõsised raskused kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt vajalike andmete kättesaamisega.

Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavad lepinguid – seetõttu ei ole riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht. Samuti ei suutnud kaitsevägi esitada infot arvele võetud varude koguste, maksumuse ja inventeerimise kohta. Riigi kaitseinvesteeringute keskusel kulus majandustehinguid tõendavate dokumentide esitamiseks kolm kuud.

"Olukorras, kus kogu ühiskond teeb inimesi oluliselt koormavaid ja erinevate eluvaldkondade arengu finantseerimist mõjutavaid pingutusi selleks, et rahastada riigi kaitsevõime tõstmist, peab kaitseministeerium olema maksumaksjate pingutuse suhtes lugupidav," ütles riigikontrolör Janar Holm.

"Riigikontrolli tuvastatud probleemid ei ole taandatavad kitsalt raamatupidamislikeks probleemideks või olukorraks, kus lihtsalt "paberid peavad olema korras" – audit näitas sisulist segadust töökorralduses, millel on rahaliselt hinnatavad tagajärjed. Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses, mis vajab kaitseministeeriumi kiiret ja sisulist tähelepanu. Segaduse kõrval tekitab ka riigi majandusaasta aruande auditeerimiseks vajalike andmete ja lepingute esitamata jätmine või raskused alusdokumentide leidmisel usaldamatust olukorras, kus usaldust tuleks just luua," nentis riigikontrolör.

Kaitseministeeriumil tuleb majandustehingute kajastamisel lähtuda Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest ning koostöös RKIK-i peadirektori ja kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril viivitamata lahendada tuvastatud tõsised probleemid varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides. Eelmise aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks kaitseministeeriumilt ja tema valitsemisala asutustelt küsitud, kuid saamata jäänud lepinguid ja muud infot kontrollib riigikontroll käesoleva majandusaasta koondaruande kohta koostatava auditi tegemise käigus ning esitab järeldused riigikogule, sealhulgas info, kas kaitseministeerium on võtnud riigieelarvele lubamatuid riske.

Põhjendamatud ettemaksed ja intressivaba laen 

Riigikontrolli audit näitas ka, et RKIK-il ja kaitseväel on probleeme sõlmitud lepingute haldamise ja tarnitava kauba kohalejõudmise jälgimisega.

Näiteks tuvastas riigikontroll auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Nii tasus RKIK 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks.

Riigikontrollile antud selgituste kohaselt ei pidanud RKIK enammakstud summa tagasiküsimist vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks. RKIK selgitas, et aja jooksul tehakse nagunii selle summa ulatuses oste.

Samal ajal on ühe teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada. 

Kaitsevarustuse ostude üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja teistes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks ilmnesid juhtumid, mil aktsepteeritud on arveid, kus osa kaupa on tarnimata või puudus info, kas esialgu tuvastatud puudused on likvideeritud.

Lahendamata on probleem varade õigel ajal arvelevõtmisega

Riigikontroll märkis, et ei ole tagatud, et pärast soetatud vara vastuvõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult kaitseväkke kohale jõuab. Auditi käigus tuvastas riigikontroll juhtumid, kus välisriigilt abi korras saadud vara võeti arvele aastase hilinemisega või kaitseväe laos seisis perioodil 2021–2024 soetatud põhivara, mis võeti mitmeaastase hilinemisega raamatupidamises arvele. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvelevõtuga kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu.

Et kaitsevägi ei esitanud riigikontrollile detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude kohta ega tõendeid nende inventeerimise kohta, tegi riigikontroll aruandes märkuse kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot. Kaitsevägi ei esitanud riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta (707,8 miljoni euro väärtuses) ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata.

Sarnaselt eelmise aasta auditiga leiab riigikontroll, et kaitseministeerium ei lähtunud majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist. See tähendab, et ministeerium näitas eelarve täitmise aruandes osa tehinguid hetkel, mil kaitseotstarbeliste varade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja riskid müüjalt kaitseministeeriumile üle kandunud. Finantsarvestuses kehtib põhimõte, et vara ostu kajastatakse siis, kui ostjal tekib kaupade üle valitsev mõju.

Kuigi eelmisel aastal avaldatud auditis lubas kaitseministeerium edaspidi tehinguid õigesti kajastada, tõsteti 2025. aasta aprillis juriidilise kuuluvuse ülevõtmisele viidates tagasiulatuvalt 2024. aasta kuludesse kolmelt tarnijalt tehtud ostud kokku 45,8 miljoni euro väärtuses. Nende kaupade tarne toimus tegelikult 2025. aastal ning seega tuleks need kajastada 2025. aasta eelarve täitmise aruandes. Kuna sarnaseid vigu tegi kaitseministeerium ka eelmisel perioodil, siis kokku on seetõttu riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes kaitseministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses.

Vajalikud lepingud jäeti riigikontrollile esitamata

Riigikontroll ei saa ka kinnitada, et kaitseministeerium ei ole võtnud Eesti riigieelarvele riske seoses kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisega Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele, sest riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustega on kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata.

Kuna riigikontrollile ei esitatud kõiki küsitud toetuse vahendamise lepinguid, ei ole riigikontrollile teada ka sõlmitud vahendamislepingute arv ja rahaline kogumaht. Teada on, et 2024. aasta jooksul laekus kaitseministeeriumile toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Riigikontrollile esitati tutvumiseks vaid kolm toetuslepingut, mis hõlmasid väikse osa ehk natuke üle 10 protsendi RKIK-i arvele tehtud ettemaksust.

Riigikontroll on sarnastes tehingutes varem näinud, et kaitseministeerium on võtnud tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele ning Eesti riigieelarve raha on nende tehingute tõttu olnud pikalt broneeritud ehk seda ei ole saanud kasutada enda vajaduste katteks. On olnud näiteks juhtum, kus sellisel moel oli eelarves ligi 1,5 aastat broneeritud 88,9 miljonit eurot.

Riigikontroll sedastas, et on mõistetav, et abi vahendamisel on oluline olla paindlik ja kiiresti reageerida. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustes on lähtutud põhimõttest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei tohi võtta. Juhul kui sihtriikide toetamine eeldab siiski ka teatud riskide võtmist riigieelarvele, tuleb selleks võimalus õigusaktides ette näha.

Kaitseministeerium: kaitseväes viiakse sügisel läbi ulatuslik inventuur

Kaitseministeerium kinnitab, et suhtub riigikontrolli auditis toodud märkustesse ja soovitustesse äärmise tõsidusega. Kiiresti kasvanud kaitsekulutuste taustal on oluline, et tööprotsessid, varude arvestus ja lepingute haldus oleksid korras ja läbipaistvad, märkis ministeerium.

"Kinnitan Eesti maksumaksjale, et kriitiliste varude, relvastuse ja laskemoona üle on meil täpne ülevaade. Samas nõustume, et ülejäänud varustuse arvele võtmises, dokumenteerimises ja lepingute halduses on vaja süsteemseid muudatusi. Oleme vajalike muudatuste tegemisega juba alustanud. Muuhulgas oleme palganud juurde ministeeriumis sisekontrolli ja auditeerimisega tegelevaid inimesi," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. 

Kaitseväes tehakse sügisel ulatuslik inventuur, mille eesmärk on tagada varude täielik ja õigeaegne arvelevõtmine. Ressursihalduse tarkvara täiendatakse nii, et edaspidi oleks võimalik raamatupidamiseks vajalikku infot operatiivselt kätte saada. Koostöös riigi tugiteenuste keskuse ja riigi kaitseinvesteeringute keskusega täiendatakse finantsarvestuse toimemudelit ning tugevdatakse sisekontrolli mehhanisme, sealhulgas lepingute ja ettemaksete haldust.