Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalaga seonduv moodustas vaid ühe osa riigi majandusaasta koondaruande auditist. Auditis tõi riigikontroll välja, et 2024. aastal viidi 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7 protsenti.

Võrreldes 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud jääkidega on 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve 130,8 miljoni euro võrra suurem.

Peamiselt seisnevad valitsemisalade eksimused selles, et eelarvejääkide üleviimisel muudetakse riigieelarve sihtotstarvet, mis üldjuhul ei ole lubatud.

Näiteks muutsid regionaal- ja põllumajandusministeerium ning kliimaministeerium 2023. aasta jääkide 2024. aastasse üleviimise käskkirja kinnitamise järel jääkide jaotust erinevate tegevuste vahel, kui sisestasid jääke kuluarvestuse infosüsteemi.

Siseministeerium, justiitsministeerium ja kliimaministeerium on aga 2025. aastasse üle kandnud ka 2023. aastast üle toodud eelarvejääke, kuigi riigieelarve seadus annab võimaluse pikendada riigieelarve raha kasutamist ühe eelarveaasta võrra. Riigikontrolli hinnangul tuleb ministeeriumitel kehtivat regulatsiooni järgida, sest vaid nii on tagatud eelarveraha kasutamise läbipaistvus ja sihipärasus. Kui kehtiv regulatsioon ei vasta tegelikele vajadustele, siis tuleks rahandusministeeriumil regulatsiooni muuta.

Valitsuse reservi 2024. aastal kasutamata jäänud osa kinnitati alles kuus kuud pärast eelarveaasta lõppemist riigi majandusaasta aruande allkirjastamisega samal päeval ehk 30. juunil 2025. aastal. Sealjuures on rahandusministeerium valitsuse reservi jääke üle viinud 36,3 miljoni euro võrra rohkem, kui valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiit võimaldas.

Lisaks näitas audit, et ministeeriumite antavate riigisiseste toetuste jagamise probleemid on jäänud suuresti samaks, mis eelmisel aastal – mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses.

Eelmisel aastal tõi riigikontroll välja, et 2023. aasta ja 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjadest ei selgunud, kui palju ja millistel alustel on ministeeriumid riigisiseseid toetusi plaaninud jagada.

2025. aasta riigieelarve seletuskiri on varasemast detailsem, aga ministeeriumite võrdluses siiski ebaühtlase kvaliteediga.

Riigikontroll soovitab parandada riigieelarve seletuskirja nii, et jagatavate toetuste osa oleks terviklikum, ülevaatlikum ja ühetaolisem ning sisaldaks selget infot selle kohta, kellele, kui palju ja mille alusel toetust antakse.

Riigikontroll uuris sõlmitud toetuslepingutes pisteliselt tegevustoetusteks makstava summa suuruse kujunemist. Enamikul auditeeritud juhtudel oli tegu varem ajalooliselt väljakujunenud summadega, mida on aastate möödudes suurendatud. Eelarvetaotlusi koos sisukate põhjendustega toetuse saajatelt üldjuhul ei küsita, ei ole võimalik tuvastada ka, et oleks peetud läbirääkimisi tegevustoetuse summa üle. Samuti ei pea tegevustoetuse saajad sageli selgitama saadud toetuse kasutamise sihtostarvet, kasutamata jätmise põhjuseid ega jäägi järgmisesse aastasse üleviimise põhjendatust.

Rahandusministeeriumi antud selgituste kohaselt tegeletakse riigisiseste toetuste jagamise põhimõtete ülevaatamisega. Auditi aruande koostamise ajal on rahandusministeerium välja töötanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ka riigisiseste toetuste jagamisega seonduvat.

Riigi raamatupidamine on valdavalt hästi korraldatud

Kui välja arvata kaitseministeeriumi valitsemisala, on ministeeriumite valitsemisalades arvepidamine valdavalt hästi korraldatud ning see peegeldub ka riigikontrolli koondhinnangus riigi raamatupidamise aastaaruande kohta.

Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui jätta arvestamata kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruanne. Positiivsena tõi riigikontroll auditis välja, et sotsiaalkindlustusametis pikalt tegemata olnud pensionite, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste inventuur sai 2024. aastal kõikehõlmavalt tehtud.

TAUST

Mis on riigi majandusaasta koondaruanne:

- Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab riigikogule ja avalikkusele info juba tehtud majandustehingute kohta.

- Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond.

- Riigi 2024. aasta tulud olid 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 16,2 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 17,5 miljardit eurot: kulud 16,6 miljardit ja investeeringud 0,9 miljardit eurot.

- Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2024. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 26,7 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 2,6 miljardi euro võrra (suurenenud on põhivara, varud ja finantsinvesteeringud).

- 31.12.2024. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 20,8 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 2,3 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 13,4 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 9,7 miljardit eurot ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 1,5 miljardi võrra.

- Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal. Riigieelarve seaduse kohaselt lõpetab riigikontroll auditi hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.