Riigikontroll tõi värskes riigi majandusaasta koondaruande auditis välja, et 2024. aastal viisid ministeeriumid 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7 protsenti. Näiteks sise-, justiits- ja kliimaministeerium kandsid 2025. aastasse üle ka 2023. aasta jääke, mida seadus ei luba.

Ligi ütles riigikontrolli kriitikat kommenteerides, et üldjoontes ta nõustub, et ülekantavate vahendite piirjooned tuleb tõmmata ja meenutas aega, kui ta oli eelmine kord rahandusminister ja kui kehtis kolme protsendi ülekantavate summade limiit.

"Selle muutis ära Ratase valitsus. Mina neid ei kritiseeri. See ongi raske valiku küsimus, kui range olla nende piiramistega ja kui palju see probleeme juurde tekitab. Samas ka see olukord ei ole päris adekvaatne, et üldse mingit limiiti ei ole," ütles Ligi.

Ligi jätkas, et tutvustas valitsusele ettepanekut, et tänavu võiks teha negatiivse lisaeelarve, millele sai aga "pooleitava vastuse".

"Et pooleli olevatelt projektidelt, võibolla projekt pole päris õige sõna, võetakse mingid raha ära ja need asjad saaks panna järgmisse eelarvesse. Et selle aasta arvepidamine oleks täpsem. Kirjutame need numbrid negatiivse lisaeelarvega sellest aastast välja, aga järgmine aasta eelarvesse. Valitsus oli ootuspäraselt skeptiline selles suhtes, et pigem prooviks sedapidi, et tuleva aasta asju proovida sel aastal ära teha, sest selle aasta eelarve tasakaaluseis on palju parem kui kipub tuleval aastal olema. Tuleval aastal toimub järjekordne järsk kaitsekulude hüpe ja teeme väga suures miinuseks eelarve," ütles Ligi.

Ligi lisas, et tema ettepanek oli rahasse arvutades kümnetes miljonites eurodes, mitte miljardites.

Rahandusministri sõnul andis ta riigikontrolli kriitikale vastust kirjutades allkirja üsna raske südamega, sest vastuses tuli kirjutada sõnad: "jah-jah, me tegeleme".

"Jääb mulje, et riigikontroll on see tõemonopol, kes näitab näpuga millelegi, mida teised keegi ei tea. Nii see asi tegelikult ikkagi päris ei ole. Kaugeltki ei ole. Ta ikkagi osutab asjadele, millega reaalselt tegeldakse ja millega tegelemisel on ka objektiivseid takistusi," sõnas Ligi.

Rääkides konkreetselt ülekantava raha kohta tehtud kriitikast ütles Ligi, et puht praktiliselt ei ole võimalik aastat lõpetada 31. detsembril sellega, et kõik arved on täpselt üle kantud ja kõik tööd täpselt lõpetatud.

"See on hästi raske planeerimine. Muidugi on vaja sinnapoole püüelda ja ka püüeldakse, aga tegelikult ikkagi juhtub, et mingi asi on pooleli, mingi vaidlus on üleval ja mingi arve on ülevaatamisel või lihtsalt ootab oma tähtaega.

"Raamatupidamine on üldjoontes riigis väga heal tasemel. Aga seal taga on ikkagi vaidlusküsimused või objektiivsed pooleliolemised, mis mul ei luba nõustuda sellise väga-väga kurja kriitikaga. Me tegeleme sellega ja tunnistame, et riigikontroll osutub õigetele asjadele, aga ma ei ole päriselt nõus selle tooniga, millega nad tagantjärgi reageerivad asjadele, millega kogu aeg tegeldakse," sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.

Ligi ütles ERR-ile, et kaitseministeeriumi valdkonna probleeme ei ole ta praegu valmis veel kommenteerima, aga tunnistas, et seal on probleeme olnud läbi aegade.

"Sealne kultuur on ikkagi natukene teistsugune kui paberimajanduse oma. Ja on üht-teist objektiivset, miks seal arvepidamine on keerulisem. Aga ütleme nii, et midagi väga uut selles olukorras vist ei olegi. Ja samas on seal väga palju riigi ärisaladust, mis on raskendanud suhtlemist riigikontrolliga, kuigi neil justkui on õigus juurdepääsule. Aga las seda kommenteerib kaitseminister," sõnas rahandusminister.