Euroopa Komisjon kogub riikidelt tagasisidet võimalikule algatusele, et ettevõtted hakkaksid kasutama nullheitega sõidukeid. See aitaks vähendada fossiilkütuste tarbimist ja importi ning suurendada nullheitega sõidukite osakaalu järelturul, mistõttu need muutuksid üldsusele kättesaadavamaks.

Ühtlasi aitaks maanteesõidukite CO2 heite vähendamine suurendada tõenäosust, et EL suudab 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke saavutada.

Valitsuse istungile esitatud eelnõu kohaselt on Eesti oma seisukohad selles küsimuses valmis saanud. Eesti küll toetab alternatiivsete kütuste kasutuse edendamist transpordis ning taristu arendamist, et sõidukite süsinikuheidet vähendada, kuid ei toeta Eesti Euroopa Liidu ülest nõuet, mis seaks ettevõtjatele lisakohustuse soetada nullheitega sõidukeid.

Eelnõus on välja toodud, et kliimaeesmärkide täitmiseks on Eesti valmistanud ette kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, milles seatud sihid peaksid andma selguse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks.

Ühtlasi on kliimaseaduse eelnõus seatud eesmärgid transpordisektorile, mille kohaselt peaks sektori heitkogus võrreldes 1990. aastaga vähenema 2030. aastaks 24 protsenti, 2035. aastaks 37 protsenti ja 2040. aastaks 55 protsenti.

"Kokkuvõtvalt, transpordisektorile on ühisturu tasandil kehtestatud juba väga ambitsioonikad rakenduslikud normid, mis suunavad ja sunnivad ettevõtteid  vähendama heitkoguseid ning mille täitmine eeldab tõsiseid pingutusi ning koostööd avaliku- ja erasektori vahel," sedastab eelnõu.

Eestil on selle kohaselt olemas tegevusplaan, mis võimaldab kliimaseaduses paika pandud eesmärgid selliselt ellu viia, et on tagatud mõistlikud turutingimused, sektori toimepidevus ja konkurentsivõime, mis omakorda toetavad laiemalt Eesti majanduse kasvupotentsiaali, inimeste toimetulekut ja keskkonnakaitstust. 

"Seetõttu ning võttes arvesse ka julgeoleku-geopoliitilisi ja laiemalt Eesti majanduse ees seisvaid väljakutseid, ei ole täiendavate kliimaeesmärkide ja kaasnevate koormiste, sealhulgas lisanduva halduskoormuse seadmine sektori ettevõtlusele mõistlik," seisab dokumendis.

Eesti seisukoha järgi peab liikmesriikidel olema piisav paindlikkus, et oma eripäradest lähtuvalt koostada kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud meetmed ja need ellu viia.

"Samas leiame, et liikmesriigil peaks olema otsustusvabadus kehtestada ettevõtjatele nullheitega sõidukite soetamise kohustus siseriiklikult. Vajadusel võiks liikmesriik kohaldada sellist kohustust ka teistest liikmesriikidest pärit sõidukitele, kui nad osutavad teenuseid tema territooriumil," toob eelnõu seletuskiri välja.

Juhul kui Euroopa Komisjoni välja pakutud nullheitega sõidukitele ülemineku meetmed ellu viidaks, kasvataks see Eesti seisukoha kohaselt tunduvalt ettevõtjate halduskoormust, sest eeldaks neilt kiirendatult sõidukipargi väljavahetamist ja lisainvesteeringuid. Ühtlasi mõjutaks see ka riigieelarvet.

Teise aspektina toob Eesti seisukohta kajastav eelnõu välja, et ehkki algatuse eesmärk on soodustada Euroopa autotootjate konkurentsivõimet, võiks nullheitega sõidukite soetamise kohustus kasvatada hoopis kolmandate riikide, eriti Hiina päritolu sõidukite turuosa EL-is.

Praegu EL-i teedel liiklevast ligi 290 miljonist sõidukist on vaid kuus protsenti nullheitega. EL-is registreeritud sõidukitest ligi 60 protsenti moodustavad ettevõtete sõidukid.

EL on määrusega paika pannud, et transpordist, põllumajandusest, jäätmemajandusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkogus peaks aastaks 2030 võrrelduna 2005. aastaga vähenema 24 protsenti.