Kohtu otsus puudutab valitsuse 20.10.2023 ja 19.12.2024 otsuseid.

Vaidlustatud valitsuse otsused olid antud relvaseaduse alusel, mis võimaldab valitsusel kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise otsustada vastutava ministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel, jättes kohaldamata planeerimisseaduse juhul, kui harjutusvälja rajamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse viivitus suurendaks ohtu riigikaitsele.

Kohus ei kahtle, et Kagu-Eestis on suuremat harjutusvälja vaja ning et selle vajaduse on tekitanud muutunud julgeolekuolukord. Samas leidis kohus, et põhjendamatu oli valitsuse lähtekoht, et just planeerimisseaduse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.

Kohtu hinnangul oli valitsusel piisavalt aega, et menetleda harjutusväljaku laiendamist selleks ettenähtud vormis – riigi eriplaneeringuna.

Relvaseaduses ettenähtud kiirmenetlus oli kohtu hinnangul poliitilise valiku tulemus. Relvaseaduse menetlus tõi kaasa olukorra, kus asukohavalik tehti rutakalt, arvestades küll kaitseväe vajadusi, kuid jättes kaalumata harjutusvälja laienamise mõju elukeskkonnale. Vajalikud uuringud, näiteks mürauuring, teostati alles peale laiendamise otsuse tegemist ning selle tulemusi seetõttu arvesse ei võetud. Kohtu hinnangul ei saa haldus- ja planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid taandada pelgaks formaalsuseks, asjas tähtsust omav teave peab olema teada otsuse tegemisel, ebapiisav on see hiljem lihtsalt teadmiseks võtta.

Ühtlasi leidis kohus, et valitsus on ebapiisavalt tähelepanu pööranud harjutusvälja müraprobleemile. Kohtule esitatud tõendid näitasid, et harjutusvälja laienemisega mürahäiringud suurenevad oluliselt, puudutades suurt hulka inimesi. Kohtu arvates ei pea tähelepanu pöörata üksnes norme ületavale mürale, vaid ka sellest allapoole jääv müra võib pikemas perspektiivis tuua kaasa erinevaid terviseprobleeme. Kohtu arvates pole selle teemaga piisavalt tegeletud.

Kohtuotsuse kohaselt tuleb valitsuses läbi viia korrektne riigi eriplaneeringu menetlus, koos erinevate alternatiivide sisulise kaalumisega. Kui Nursipalu harjutusvälja laiendamine osutub siiski ainuvõimalikuks, tuleb müraprobleemile rohkem tähelepanu pöörata.

Kohtuotsus on jõustumata, selle peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et pärast kohtu otsusega tutvumist on plaanis vastavad otsused teha ruttu.

"Me sellega ei venita. Me loeme selle otsuse läbi ja siis teeme oma järeldused ja vajalikud otsused," kommenteeris Pevkur.

"Aga me oleme kogu aeg lähtunud põhimõttest, et riigil peab olema võimalus riigikaitset üles ehitada. Ja sõja tingimustes, mida Venemaa alustas täiemahuliselt Ukraina vastu, peavad olema need otsused kiired. Seetõttu ju seadusandja mõned aastad tagasi muutis eraldi selleks seadust ja ütles, et sellist kiirmenetlust on võimalik läbi viia. Sellest valitsus ka lähtus. Mina olen jätkuvalt sellel seisukohal, et ühegi riigikaitselise arendusega venitada ei tohi ja oli igati õige, et sellised kiired otsused, nii parlamendi kui ka valitsuse poolt tehti," kommenteeris Pevkur.