Oluline Ukraina sõjas reedel, 5. septembril kell 21.16:

- Zelenski ärgitas Slovakkia peaministrit Vene nafta impordist loobuma;

- Zelenski: julgeolekutagatisteks on vaja tuhandeid Lääne sõdureid;

- Meedia: Venemaal põleb naftatöötlemistehas;

- Trump kavatseb varsti Putiniga rääkida;

- Ukraina kohal võidi näha Aserbaidžaanilt saadud hävitajat;

- Putin: lääne vägede paigutamine Ukrainasse muudaks need legitiimseks sihtmärgiks;

- Tusk: Poola välistab vägede saatmise Ukrainasse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit.

Zelenski ärgitas Slovakkia peaministrit Vene nafta impordist loobuma

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus reedel Slovakkia peaministrit Robert Ficot üles lõpetama naftatarneid Venemaalt, mis kasutab eksporditulu oma kolm ja pool aastat kestnud sõja rahastamiseks.

Euroopa Liit on vastusena Moskva sissetungile Ukrainasse keelustanud suurema osa naftaimpordist Venemaalt, kuid Slovakkiale ja Ungarile on tehtud embargos erand, et anda neile aega alternatiivsete tarnete leidmiseks.

See on tekitanud pingeid Bratislava ja Kiievi vahel, mille territooriumil asub osa Družba naftajuhtmest, mis transpordib Vene naftat neisse kahte merepiirita EL-i riiki.

"Vene naftal, nagu ka Vene gaasil, ei ole tulevikku," ütles Zelenski Ficoga toimunud ühisel pressikonverentsil.

Ta lisas, et kuigi Ukraina jätkab Venemaa energiataristu ründamist, ei jää keegi selle tõttu pimedusse.

Fico, kes vestles sel nädalal Hiinas Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, kohtus Zelenskiga, keda ta regulaarselt kritiseerib, Slovakkia ja Ungari piiri lähedal asuvas Lääne-Ukraina linnas Užhorodis.

Slovakkia peaminister ütles, et näeb sõjale kiiret lõppu, kuid tunnistas, et tal ja Zelenskil on selles küsimuses erinevad arvamused.

Fico ütles ka, et näeb ette suhete normaliseerumist Venemaaga: "Me lihtsalt ütleme ette, millised on võimalused, kus me uuesti rääkima hakkame ja milliseid ülesandeid koos täidame".

Varem ütles üks anonüümsust palunud Valge Maja kõrge ametnik AFP-le, et Trump oli nõudnud: "Euroopa peab lõpetama sõda rahastava Vene nafta ostmise".

Zelenski: julgeolekutagatiseks on vaja tuhandeid Lääne sõdureid

Julgeolekutagatiste raames võidakse Ukrainasse tuua tuhandeid lääneriikide sõdureid, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel.

"See ei ole kindlasti ühekohaline arv, vaid tuhandetes. Ja see on fakt, kuid sellest on siiski veel vara rääkida," ütles ta Lääne-Ukrainas koos Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ajakirjanikele esinedes.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin hoiatas reedel, et kõik Ukrainasse paigutatud lääneriikide väed muutuksid Moskva jaoks legitiimseks sihtmärgiks. 

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles pärast Pariisi tippkohtumist, et 26 riiki on valmis Ukraina julgeolekutagatistena vägesid saatma või andma muud toetust.

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tõhhõi mõistis Putini vastuseisu hukka.

"Tema ei ole otsustaja. Putin tegi vea, kui otsustas, et võib oma väed üle piiri Ukrainasse paigutada ja nüüd ei ole tema asi, keda Ukraina oma julgeoleku kaitsmiseks oma territooriumile kutsub," ütles ta Kiievis pressikonverentsil.

Moskva nõuab, et Ukraina loovutaks veel rohkem territooriumi ning soovib rahvusvahelist tunnustust oma juba vallutatud ja okupeeritud Ukraina aladele kui Venemaa osale.

Kiiev on need nõudmised tagasi lükanud.

Putin ütles reedel, et kui kokkuleppele jõutakse, ei ole vägesid vaja.

Ukraina ja paljud Euroopa liidrid süüdistavad Putinit, et ta püüab pealetungi peatamise jutuga vaid aega võita ja hoida USA presidenti Donald Trumpi kaasatuna, vallutades samal ajal uusi alasid juurde.

Kremli liider teatas selle nädala alguses, et tema väed liiguvad edasi kogu rindejoonel ja et kui rahulepingut ei saavutata, jätkab ta võitlust.

Meedia: Venemaal põleb naftatöötlemistehas

Venemaal Rjazani linnas süttis ööl vastu reedet võimaliku Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftatöötlemistehas, vahendas Ukrainska Pravda. 

Sotsiaalmeedias levivad videolõigud ja fotod, mis näitavad põlevat tehast. Telegrami kanalite andmetel teatasid kohalikud elanikud, et tehas süttis pärast droonirünnakut. 

Reede hommikul kinnitas droonivägede ülem Robert Brovdi ehk Madjar, et Ukraina droonid ründasid Rjazani naftatöötlemistehast. Ta ütles veel, et Ukraina droonid ründasid veel ka okupeeritud Luhanski oblastis asuvat naftabaasi. 

Rjazani tehas on üks Venemaa neljast suurimast naftatöötlemistehasest. Tehas on Venemaa riikliku energiakontserni Rosnefti omanduses.

Ukraina on viimasel ajal hoogustanud droonirünnakuid Venemaa rafineerimistehaste ja eksporditaristu pihta, sihtides sel viisil riigi suurimat rahastusallikat. Väidetavalt on Ukraina rünnakute tulemusena rivist väljas 17-20 protsenti Vene naftatöötlusvõimsusest.

Trump kavatseb varsti Putiniga rääkida

USA president Donald Trump kinnitas neljapäeval, et räägib varsti Venemaa juhi Vladimir Putiniga.

Trump tegi avalduse pärast varem päeval toimunud telefonikõnet tema Ukraina ametivenna Volodõmõr Zelenski ja Euroopa liidritega.

"Jah, räägin küll," vastas Trump ajakirjanikule, kes küsis, kas ta kavatseb lähitulevikus Kremli liidriga rääkida.

Putin seletas, et lääne vägede paigutamine Ukrainasse muudaks need Moskva jaoks legitiimseks sihtmärgiks

Venemaa režiimi juhi avaldus järgneb päev pärast Ukraina liitlaste avaldatud valmisolekut pakkuda rahuleppe korral Ukrainale oma kohalolekuga julgeolekutagatisi. 

"Kui sinna ilmuvad mõned väed, eriti praeguse võitluse ajal, lähtume eeldusest, et need on legitiimsed sihtmärgid," rääkis Putin Kaug-Idas Vladivostokis toimuval majandusfoorumil.

Ukraina kohal võidi näha Aserbaidžaanilt saadud hävitajat

Ukraina taevas on märgatud hävitajat MiG-29, mille Ukraina võis olla saanud Aserbaidžaanilt, teatas Ukraina meedia.

Sotsiaalvõrgustikes avaldatud fotol on näha Aserbaidžaani õhujõududele iseloomulikes värvides Ukraina MiG-29. Lennuk on varustatud relvastusega - R-27 ja R-73 rakettidega, mis viitab sellele, et lennuk oli tõenäoliselt lahingmissioonil, kirjutas väljaanne Dialog.ua viitega portaalile TWZ.

"Kuigi fotomontaaži võimalust ei saa täielikult välistada, pole põhjust arvata, et foto on võltsing," märkis väljaanne.

Samas öeldi, et 2022. aastal, kui algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, oli Lvivis remondis mitu Aserbaidžaani MiG-29-t. Venemaa korraldas Lvivi lennukiremonditehasele 2022. aasta märtsis õhurünnaku, aga nähtavasti üks või mitu neist lennukitest elasid Vene raketirünnaku üle ja teenivad nüüd Ukraina armees.

Hävitajate Ukrainale üleandmise taust on endiselt ebaselge: need võidi müüa või ametlikult üle anda, märkis TWZ.

Lisaks lennukitele mainitakse artiklis võimalikku mitteametlikku abi Kiievile Bakuust juhitavate pommide, 82 mm miinipildujate ja kütuse näol.

Tähelepanuväärne on see, et Aserbaidžaan ostis varem Ukrainalt MiG-29 hävitajaid: alates 2007. aastast on Bakuusse tarnitud umbes 15 lennukit.

Vaatlejad rõhutavad, et endise Aserbaidžaani hävitaja ilmumine Ukraina taevasse langes kokku Aserbaidžaani ja Venemaa suhete järsu halvenemisega.

Varem teatas Dialog.UA, et meedia sai teada Bakuu valmisolekust kaaluda Ukrainale relvatarnete embargo tühistamist, kui Venemaa jätkab Aserbaidžaani gaasi- ja naftarajatiste ründamist Ukraina territooriumil. Eelkõige märgiti, et Bakuu võib Kiievisse üle anda MiG-29 hävitajaid ja muud endist Nõukogude Liidu sõjatehnikat.

Tusk: Poola välistab vägede saatmise Ukrainasse

Poola peaminister Donald Tusk teatas neljapäeval pärast Pariisis toimunud tahtekoalitsiooni kohtumist, et Poola ei paiguta Ukrainasse vägesid osana Euroopa missioonist julgeolekugarantiide raames. Selle asemel võtab Varssavi enda peale logistika.

Tusk lisas, et neljapäevased arutelud tippkohtumisel keskendusid Ukraina julgeolekugarantiide muutmisel käegakatsutavaks ja praktiliseks ning tõi esile erakordse solidaarsuse, sihikindluse ja koostöö taseme Euroopas.

Kõneluste teises osas pidasid liidrid telefonikõne USA presidendi Donald Trumpiga, et arutada, kuidas survestada Venemaa juhti Vladimir Putinit läbirääkimistele.

"Keegi ei varjanud oma pettumust seniste tulemuste puudumise üle," ütles Tusk.

Tuski sõnul näitasid Trumpi korduvad avaldused, et ta tahab näha sõja lõppemist.

Poola peaminister toonitas ka, et kaasatud riikidelt oodatakse nüüd väga konkreetsete kohustuste esitamist.

"Kõik tahtsid, et ameeriklased näeksid, et kui Euroopa endale kohustuse võtab, siis see ka täidab selle," ütles Tusk.

"Mitte kellelgi Euroopas pole vähimatki illusiooni Venemaa või Putini kavatsuste kohta, kuid Euroopa peab koos Ühendriikide ja teiste liitlastega järgima ühist survestamisstrateegiat mitte ainult Venemaa, vaid ka Moskvat toetavate riikide, näiteks Hiina suhtes," märkis Tusk.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 086 220 (võrdlus eelmise päevaga +810);

- tankid 11 159 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 243 (+2);

- suurtükisüsteemid 32 435 (+50);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1480 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1216 (+1);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 56 267 (+222);

- tiibraketid 3686 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 831 (+139);

- eritehnika 3956 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.