Orbán märkis, et kuigi Budapest allkirjastab USA poolt välja kuulutatud tsiviil- ja tuumaenergia koostöölepingu, jääb Ungari Venemaa suurimaks energiakliendiks Euroopas, vahendas väljaanne New York Post.

Vaatamata USA pingutustele panna Venemaa toornafta eksport sanktsioonide alla, ütles Rubio, et Ungarile antud erand – mis pidi sel aastal aeguma – võib Orbáni ja Trumpi sõpruse tõttu jätkuda. "Nende sanktsioonide suhtes erandi tegemine toimus, nagu ka kõik muu, peaministri ja presidendi vaheliste suhete tõttu," ütles Rubio Budapestis ajakirjanikele.

"Peaministril ja presidendil on väga-väga lähedased isiklikud ja töösuhted ning ma arvan, et see on olnud meie kahe riigi vahelistele suhetele uskumatult kasulik," lisas USA riigisekretär.

Orbán, kelle partei Fidesz seisab aprillis silmitsi tasavägiste üldvalimistega, on olnud Trumpi ja tema liikumise MAGA häälekas toetaja Euroopas, kusjuures Trump on sageli kiitnud Ungari immigratsioonivastast poliitikat.

Trump avaldas Orbánile toetust aasta alguses, nimetades Ungari peaministrit "tõeliselt tugevaks ja võimsaks juhiks" ning "tõeliseks sõbraks, võitlejaks ja VÕITJAKS".

Ungari on koos Slovakkiaga üks kahest Euroopa riigist, mis pääsesid Venemaa energiale kehtestatud USA sanktsioonidest pärast Orbáni ja Trumpi kohtumist Valges Majas eelmise aasta novembris. Enne kohtumist oli Trump korduvalt kritiseerinud Euroopat selle eest, et too on võimaldanud Venemaal pidada Ukraina-vastast täiemahulist sõda.

Rubio keeldus esmaspäeval täpsustamast, kui kaua Ungarile antud erand kestab.

Euroopa Liit on otsustanud vabaneda sõltumisest Venemaa fossiilkütuste 2027. aasta lõpuks.

Tähelepanu Horvaatiale

New York Post märkis, et Ungari ja Slovakkia on nüüd alustanud suhtlust Horvaatiaga, et saada Vene nafta voog selle sadamate kaudu liikuma pärast seda, kui eelmisel nädalal sai kahjustada Ukrainat läbiv kütusetoru, mille kaudu Vene toornafta Euroopasse liikus.

Väljaanne The Kyiv Independent kirjutas aga esmaspäeva õhtul, et Horvaatia keeldub Venemaa nafta transportimisest Ungarisse ja Slovakkiasse, hoolimata nende edastatud palvest.

Horvaatia majandusminister Ante Susnjar ütles esmaspäeval, et Zagreb ei luba Kesk-Euroopa kütusega varustatust ohtu seada ja on valmis selles tekkinud häireid lahendama kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) eeskirjadega.

Esmaspäeval ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto, et Budapest ja Bratislava on palunud Horvaatialt abi Venemaa toornafta tarnete kindlustamiseks torujuhtme Adria kaudu pärast tarnete katkemist Ukraina kaudu.

Ukraina ametnike sõnul on Venemaa nafta transport torujuhtme Družba kaudu läbi Ukraina alates jaanuari lõpust peatatud Venemaa pidevate rünnakute tõttu Ukraina energiainfrastruktuurile. Samal ajal süüdistas Szijjarto Kiievit naftavoogude peatamises poliitilistel põhjustel, vahendas The Kyiv Independent.

Eelmisel aastal langes Venemaa toornafta voog Družba torujuhtme lõunalõigu kaudu kümne aasta madalaimale tasemele, 9,7 miljoni tonnini, millest Ungari sai umbes 4,35 miljonit tonni, teatas Ukraina konsultatsioonifirma ExPro.

Demokraatiauuringute Keskuse (CSD) uue aruande kohaselt moodustas Venemaa toornafta 2025. aastal enam kui 92 protsenti Ungari koguimpordist, mis on märkimisväärne tõus võrreldes 61 protsendiga enne täiemahulist sõda Ukrainas, vahendas New York Post.

Aruandes väideti: "Vaatamata täielikule juurdepääsule alternatiivsetele tarneteedele... on Ungari süvendanud oma sõltuvust Venemaa naftast, muutes EL-i ajutise erandi sanktsioonirežiimi püsivaks lüngaks."

Ka Ante rõhutas esmaspäeval, et ühelgi EL-i riigil pole enam tehnilisi vabandusi, et jääda Vene naftast sõltuvaks. "Venemaalt ostetud barrel võib mõnele riigile olla odavam, kuid see aitab rahastada sõda ja rünnakuid Ukraina rahva vastu. On aeg selline sõjast kasu lõikamine lõpetada," ütles Ante.

Szijjártó ja Slovakkia majandusministri Denisa Sakovaga ühiskirjas Antele öeldi, et nende riikide väljajäämine sanktsioonirežiimist annab võimaluse importida Venemaa naftat meritsi, kui torujuhtme tarned on häiritud.

"Riigi energiavarustuse kindlus ei tohi kunagi olla ideoloogiline küsimus," ütles Ungari minister. "Seetõttu eeldame, et Horvaatia, erinevalt Ukrainast, ei ohusta Ungari ja Slovakkia naftavarustuse kindlust poliitilistel põhjustel."

Družba torujuhe, mis on üks maailma suurimaid, mille maksimaalne võimsus on kaks miljonit barrelit päevas, on kriitilise tähtsusega kanal nafta transportimiseks Venemaa leiukohtadest Euroopa rafineerimistehastesse. See on olnud eluliselt tähtis Ungarile ja Slovakkiale, kes ainsate ELi riikidena impordivad endiselt selle kaudu Venemaa toornaftat, et seda oma naftarafineerimistehastes ümber töödelda ja suure kasuga edasi müüa.

Kiievi ja Budapesti vaheliste pingete taustal postitas Ukraina välisminister Andri Sõbiha eelmisel nädalal foto, mis näitab põlevat Družba naftatoru pärast Venemaa rünnakut torujuhtmele Ukraina territooriumil. Ukraina väed on Venemaa pinnal sama torujuhet mitu korda rünnanud.

"Ungari ei esitanud Venemaale selle kohta mingit protesti. Nad ei suutnud isegi sõna "Venemaa" välja hääldada," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeediakeskkonnas X.
"Tõde on see, et Moskva lakkas olemast usaldusväärne tarnija hetkel, mil alustas Ukraina vastu agressiooni. Ja see agressioon on kõigi probleemide põhjus."

Orban suhtleb Putiniga ja kasutab USA tuumatehnoloogiat

Orbánit peetakse laialdaselt Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini kõige usaldusväärsemaks esindajaks Euroopa Liidus, kusjuures Ungari peaminister hoiab Kremliga siiani tihedaid sidemeid.

Orbán on sageli vihjanud, et tema sidemed Putiniga tulenevad pragmatismist, kuid Demokraatiate Kaitse Fondi Venemaa ekspert Ivana Stradner ütles, et tema arvates ei loobu peaminister kunagi Vene naftast.

"Trumpil on õigus Euroopat Venemaa energia kasutamisest eemale tõrjuda ja see on midagi, mille eest ta on hoiatanud juba oma esimesest ametiajast saati," ütles Stradner New York Postile. "Orbáni puhul võib Trump leida, et präänik on abiks, kuid piits teeb palju enamat, sest Orbán, nagu Putin, mõistab ainult jõudu."

Ungari on oma tuumaenergia infrastruktuuri osas pikka aega Venemaast sõltunud, kuid uus leping USA-ga peaks suurendama riigi iseseisvust, märkis Stradner.

USA riigidepartemang märkis, et leping rõhutab Ameerika pühendumust muuta Ungari väikeste moodulreaktorite (SMR) arendamise piirkondlikuks keskuseks ja julgustas Ungarit valima USA SMR-tehnoloogiat.

Leppe kohaselt ostab Ungari esimest korda ka tuumkütust Ameerika tarnijatelt.

Samas usub Strandner, et isegi oma tuumaenergia rajatisega jääb Orbán Putinile lähedaseks, püüdes samal ajal ka Trumpiga häid suhteid hoida.

"Orbán jätkab Vene nafta kasutamist," ütles ta. "Isegi uue energialepinguga võtab Ungari täielik lahutamine Vene energiast aega ja igaüks, kes arvab teisiti, eksib rängalt."