Triigi külas asuvas seakasvatuses on peremees Aare Mölder tegutsenud 1990. aastate algusest. Mitmendat põlve põllumees, kes on üle elanud nii paremad ajad kui ka kümne aasta taguse seakatku kriisi.

"Praegu see ulatus ja nüüd see põhikarja nakatumine ning hävimine või hävitamine, mis veel ees on - see on muidugi ülemõistuse," ütles Mölder.

Sigade Aafrika katkuga seoses kehtib Eestis jätkuvalt hädaolukord, mis tähendab, et enamik inimesi seakasvatustesse sisse ei pääse. Ainult töötajad on lubatud loomade juurde.

"Ei taha ära sõnuda ega julge midagi öelda, aga valvas peab olema ja õnne peab olema," lisas Mölder.

Õnne on seakasvatuse peremehel olnud, kuna tema 6000 seaga kari on jäänud viirusest puutumata. Samaga ei saa vastata Atria Eesti, mis on suuruselt teine seakasvataja Eestis. Nende kuuest farmist tuvastati katkuviirus kokku kahes. Hukkamisele läks 10 000 siga.

"Oli päris keeruline aeg. See on nüüd kestnud kaks kuud ja loomulikult on eriti farmi poole peal rahvas väsinud ja ka psühholoogiline surve on nendele, kuna kõik vaatavad ka nendele otsa, et kuidas see nakkus sisse sai. Teine asi, et sa lähed iga päev tööle ja ei tea, kas sa oled kõik endast oleneva teinud, et sa uuesti nakkust farmi sisse ei vii. See on kurnav," ütles Atria Eesti tegevdirektor Meelis Laande.

Kõige rängema löögi sai Eesti seakasvatus aga augusti viimasel nädalal, mil tuli ilmsiks, et taud on jõudnud ka Eesti suurimasse Ekseko farmi. See farm annab peaaegu poole riigi lihatoodangust ja uutest põrsastest - hävitamisele läheb neist viimne kui üks.

Kõigi nakkusega kokkupuutunud farmide peale kokku tuleb Eestis praeguse seisuga hukata 55 000 kodusiga, mis moodustab umbes 20 protsenti nende koguarvust.

Tavainimene hakkab kodumaise sealiha kaotust tajuma umbes poole aasta pärast, mil seda kohtab lettidel üha harvem ning kuna taudist on pihta saanud sigade põhikari ja poegimisfarmid, võtab nende taastumine aega mitu aastat. Mida vähem on kodumaist liha saada, seda kallim ta on. Seda, et kodumaine päris luksuskaubaks muutuks, farmerid ei ennusta.

"Sealiha osas letiliha ikkagi leiaks, aga neid tooteid, mida valmistatakse... Nähtavasti on letiliha kõige kapriissem, et võib-olla sellega ei ole probleeme, aga toodetesse teda küll enam ei jätku. Kui meil praegu isevarustatuse tase on 70 või 72 protsenti, siis praegu jääb poole vähemaks," ütles Mölder.

Poeriiulid siiski tühjaks ei jää, sest need täidetakse lihtsalt välismaise sealihaga. Kasvatajate hinnangul tekib aga oht, et Eesti hakkab liialt sõltuma imporditud sealihast.

"Kohalike tootjatena me mõtleme sellest pidevalt. Ma olen täiesti kindel, et heades ja normaalsetes oludes võime kõik saada ka mujalt riikidest igasuguseid kaupu, aga kriisisituatsioonides ikkagi hoolitsetakse eelkõige enda eest. Ka täna (pühapäeval - toim) oli juttu, et Euroopas on vähe riike, kes suudavad ennast põhitoiduainetega ise varustada, mis tähendab, et mingis kriisis võib tekkida väga suur defitsiit toiduainetest ja võime mõelda, kui Euroopa keskel me oleme või kes meile tuleb toidukastidega meid toitma," lausus Laande.

Laande hinnangul oleks saanud olukorda ennetada, asudes kiiremini metssigade arvukust vähendama. Just metssigu peetakse üheks peamiseks viirusekandjaks sigalatesse.

"Üks amet annab soovitusi, et palju peaks küttima. Teine amet juhib järgmist protsessi. Pigem ongi, et võib-olla vahepeal, kui neid haigusjuhtumeid enam kodusigade hulgas ei olnud, natuke uinutas," tõdes Laande.

Hinnanguliselt on nakatunud kuni 80 protsenti metssigade populatsioonist, mistõttu on riigi toel asutud nende populatsiooni vähendama. Ka farmid ise saavad palju ära teha. Valdav osa Eesti kodusigadest peetakse farmides, kus on üle tuhande looma, aga selgub, et bio-ohutus neis ruumides on vägagi erinev.

"On tõestatud, et kuskil 40 protsenti juhtudest, kus viirus on jõudnud koduloomadeni, on olnud põhjustatud kas inimese tegevusest või tegevusetusest. Saame öelda, et tase farmidel on erinev ja tähelepanu nendele puudustele on juhitud," sõnas PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud seakasvatajad ametit maha panna ei plaani. Nad on optimistlikud, et kui luba antakse, saab karjad taastada ning töö jätkuda.

"Nüüd on juba ajuehitus vist selline, et lihtsalt keeldud mõtlemast edasi, et midagi saaks veel hullemaks minna," ütles Laande.

"Eelmise kriisi üks suur tulemus oli see, et toimus struktuurne muutus ehk siis meie ettevõtete arv kahanes tohutult ehk siis väiksemad läksid üldiselt välja. Võib arvata, et praeguse kriisiga toimub veel suurem konsolideerumine, aga seda on võib-olla praegu veel raske ennustada," lausus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel.

Aktiivseim aeg taudi levikuks on juulist septembrini ehk kõige soojem ja aktiivsem periood nii põllutöödel kui ka metssigade liikumises. Kogu sealihasektor hoiab praegu hinge kinni, et uusi puhanguid ei tekiks ning ohutusmeetmetest piisaks. Uute haigusjuhtumite tuvastamiseks tehakse pidevat seiret. Kodumaise sealiha tarbimine seni vähenenud pole ja püsib usk, et tarbija hindab seda ka edaspidi.

"Eesti patrioodina ma ikkagi sööksin Eesti liha, aga ma arvan, et ei ole ka midagi väga hullu, kui eestlased Eesti liha ei söö. Patrioodina ikka soovitan, et sööge ikka eestimaist," ütles Mölder.