"Otsese tõrjeprogrammi koostamist ei ole kavas. Küll aga on koostatud peamised juhised, kuidas tõhusalt võõrnälkjaid tõrjuda, mis on kättesaadavad keskkonnaamet kodulehel ning levitame vastavat infot meedias, et inimesed oma käitumisega probleemi ei suurendaks," ütles Sutt vastuseks riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele, kas valitsus või vastavad ametid töötavad välja terviklikku programmi selle invasiivse liigiga võitlemiseks, sealhulgas bioloogilise, mehaanilise ja keemilise tõrje meetmeid.

Sutt lisas, et eraldi hispaania teetigude tõrjet toetusprogrammidesse ei ole plaanis lisada.

"Küll on koos muude võõrliikide tõrjega rahastatud keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmist ka kohalike omavalitsuste hispaania teeteo vastu võitlemise projekte," märkis Sutt.

Kõige tõhusamaks meetodiks on Suti sõnul üldjuhul teetigude regulaarne korjamine kevadest sügiseni niiske ilmaga eriti pimedas (taskulambi abil) ning aiast nälkjaid soodustavate peidu- ja talvituskohtade eemaldamine.

"Pidev tõrje aitab vähendada nälkjate sigimist ja hilissuvist massilist esinemist. Samuti on väiksem nälkjate arvukus aedades, mis on liigirikkad ja pakuvad elupaiku nälkjate looduslikele vaenlastele nagu siilid, rästad, kahepaiksed ja roomajad."

Väga tõhusaks peetakse ministri sõnul partide, näiteks muskuspartide aeda võtmist.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel ei esine hispaania teetigu veel Eestis põllumajanduskahjurina.

"Naaberriikide näitel toitub nälkjas köögiviljadest jt aiakultuuridest ning põllukultuuridest (taliraps, mais, päevalill, taliteravili), vähendatakse otseselt saaki ja rikkudes seda väljaheidete, lima ja söömajälgedega. Taimede lehestiku hävitajana vähendavad nälkjad fotosünteesivat pinda ja taimede elujõudu," kirjutas Sutt oma kirjalikus vastuses.

Eesti oli üks viimaseid riike Põhja-Euroopas, kuhu see invasiivne võõrliik jõudis – Rootsis leiti hispaania teetigu 1976, Soomes Ahvenamaal 1990 ja mandri Soomes 1994, Eestis 2008.