Kas Venemaa testib NATO ja USA presidendi Donald Trumpi reaktsiooni?

Kindlasti on tegemist ülimalt tõsise juhtumiga. See, et nii suur hulk droone jõuab NATO territooriumile, on pretsedenditu. Täpselt sama on esmakordne see, et  esimest korda NATO ajaloos kasutas NATO sõjalist jõudu, et oma õhuruumis tulistada midagi alla ja midagi sellist pole kunagi varem juhtunud. Me oleme täiesti uues olukorras ja seetõttu palus Poola ka artikkel 4 rakendamist Põhja-Atlandi nõukogus. Kolmapäeval nad seda olukorda arutasid ja nüüd oleks õige aeg öelda, et me suurendame tuntavalt Ukrainale antavat relvaabi ja eelkõige ka õhuründevahendeid.

Eesti inimesed tahavad teada - kas ühel hommikul me ärkame üles ja on ka meile 19 hulkurdrooni laekunud?

See konkreetne juhtum näitas muidugi seda, et need olid Venemaa droonid, mis olid eeldatavalt suunatud Ukraina läänepiirkonda Lvivi ümbrusesse. See, et nad jõudsid Poola - see vajab veel kinnitamist, et kas see oli teadlik Venemaa tegevus ja nad olidki suunatud Poola või siiski Ukraina sõjaväe objektide pihta. 

Sellega me lihtsalt rahustame ju ennast.

Küsimus ei ole rahustamises, küsimus on faktide kinnitamises. See, mis puudutab Eestist, siis risk on kindlasti meil madalam, kuna Venemaa ründevektoris jääb Poola Ukraina suunal tee peale või vastupidi, aga see ei tähenda seda, et me ei pea valmis olema.

Me eelmisel nädalal otsustasime siseministriga, et me ühendame oma pildid. Täna rääkisin Läti kaitseministriga ja meil toimub ülehomme Läti ning Leedu ministritega ühine kõne ja püüame seal ka need pildid kätte saada, sest kõige olulisem, mida me ka Poola puhul nägime, oli tegelikult probleem eelhoiatusega. Oluline, et sa teaksid ette, et midagi hakkab sinu õhuruumi tulema ja siis on võimalik reageerida nagu Poolas - hävitajad F35 kui ka F16 tõusid õhku ja osad droonid hävitati.

Mida me nüüd kollektiivselt sellest õpime? Mida me edaspidi ise teha saaksime?

See, mida me ise teeme, on see, et homme on valitsuse istung ja seal me anname kiire ülevaate, kuhu meie arendused õhuturbes ja õhuseires on jõudnud. Loomulikult ka NATO ja meil just täna oli külas ka Euroopa vägede ülemjuhataja. Temaga käisime ka selle teema üle ja ta rõhutas, et loomulikult NATO idatiib on ülioluline ning siin peab oma kohalolekut ja valmisolekut tõstma.

See, mis me ise teeme, on see, et seirevõimekus juba sellel aastal paraneb. Veel täna toimus ka kaitseministeeriumis juhtrühma koosolek, kus me vaatasime, kas saame ka akustilised sensorid panna. Me ühendame kolme Balti riigi sensorid ära ja see, mis puudutab reageerimisvõimet, siis see jätkuvalt rahuajal baseerub meie liitlastel ja hävitajatel. Kui see olukord peaks eskaleeruma, kui me peame oma valmisolekut tõstma, siis on loomulikult võimalik ka meil oma õhutõrjega tegelevad üksused tõsta kõrgemasse valmisolekusse. Meil on olemas Eestis lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN ja Mistral ning loomulikult ka õhutõrjekahurid SU-d.

Kas NATO liikmed kaugemal piirist - kas neil on mugavam jõuda järeldusele, et droonid jõudsid Poola juhuslikult või tahtlikult?

Keegi ei tee midagi, mis on mugavam. Tuvastatakse kõik võimalik informatsioon ja pannakse need faktid lauale. Sõjalisi otsuseid ei saa teha selle järgi, mis on mugavam. Sõjalisi otsuseid tehakse selle järgi, mis on oluline ja vajalik teha.

Uskuge mind, Poola valitsusel ei ole soovi mingisuguseid mugavusotsuseid teha. Nemad muretsevad oma rahva eest täpselt samamoodi, nagu meie muretsema enda riigi ja rahva eest.