Põllumajandus- ja toiduameti peadirektori Raimo Heinami sõnul on SAK-i olukord endiselt pingeline ja kriitiline. "Kriitiline aeg, veel nädalajagu on veel ees, kust Eksekoga seotud farmid on kõrge riski all," rääkis ta, lisades, et peiteaeg hakkab läbi saama, kuid kui varem oli kõrge riski all viis farmi, siis praeguseks kolm, kuna teistes on peiteaeg möödunud.

SAK-i foon on metsas aga endiselt kõrge ning laborist tuleb viimastel kordadel kolm-neli positiivse tulemusega vastust. '"Foon ei ole metsas kuskile kadunud. Mis tähendab, et kõik farmid on endiselt väga suure riski all," nentis Heinam.

Ekseko sigade hukkamisega ollakse praegu ligikaudu poole peal. "Meil on kuskil sama võimekusega edasi toimetades teha tööd 10–11 päeva uuest nädalast arvestatuna," rääkis PTA peadirektor. See tähendab, et kui uusi koldeid ei teki, lõpetatakse sigade hukkamine tõenäoliselt 25.–26. septembri ajal.

Praegu toetutakse sigade töötlemisel Vireeni ja Atria võimekusele. Heinam märkis, et Vireeni suutlikkus konkreetses koldes on suur, kuna sead on suured ja rasva on palju, mistõttu on töötlemine selle võrra efektiivsem.

Viimastel päevadel on saanud Heinami sõnul suunata Vireeni 90 kuni 100 tonni sigu ning kui varem eeldati, et sellele kulub viis-kuus nädalat, siis täna eeldatakse, et kolm ja pool või neli nädalat, mis annab PTA-le ka võimaluse veel mitte otsustada sigade matmise vajaduse üle.

Neljapäeval kohtusid ameti esindajad ka sigade matmiseks kõige paremini sobiva Metsküla matmispaiga läheduses elavate inimestega hetkeolukorra selgitamiseks. Kohtumisel räägiti hetkeolukorrast, matmispaiga vajalikkusest ning selgitati uuringute tulemusi ja tänaste salvkaevude tegelikku veekvaliteeti.

Iru katsetuses ei põlenud sead korralikult ära

Kui pikalt on olnud arutluse all ka võimalus põletada hukatud sead Iru soojuselektrijaamas, siis sel nädalal tehtud katsetuste põhjal ei pea seda võimalikuks ei PTA ega Enefit Green.

Heinam ütles, et teisipäeval tehtud katsetuse tulemus oli küll negatiivne, kuid katsetus oli hädavajalik ja katsetusel toiminud koostöö Enefitiga tervitatav.

Enefit Greeni esindaja Siim Ots sõnas, et katse läbiviimine oli ka nende jaoks vajalik, kuna Iru jäätmepõletusplokk on tegelikult projekteeritud olmeprügi põletamiseks ja neil puudus kogemus sellega, kas sigade põletamine oleks võimalik.

"Katsetamine oli negatiivne, põhiliselt sellepärast, et seakorjused ei põle ära. Põleb seakorjuse nahk, nahaalune rasvkude, aga mitte täielikult. Ja mis on seakorjusest järele jäänud, tulevad katlast välja mittepõlenud suured tükid," ütles ta.

Katsetuste läbiviimiseks kasutati viit seakorjust, mis ei olnud Aafrika seakatku nakatunud, märkis Ots.

Heinami sõnul on seega nakkuse võimaliku laienemise puhul seakorjuste matmine ainus tõsiseltvõetav alternatiiv. Seda hetkel siiski veel tegema ei pea.

"Kui olukord ei eskaleeru, siis me täna ei tahaks matmisotsuseni minna," ütles ta ja lisas, et eriti seetõttu, et sigade hävitamisel on nad praegu poole künnist ületamas.

Siiski aga on Metsküla matmispaik parim asukoht, kui asi peaks nii kaugele minema, kordas Heinam. Tema sõnul on piirkonnas riskid veele minimaalsed ehk alla 0,1 protsendi ning piirkonna geoloogia toetab hädavajaduse korral matmispaiga kasutuselevõtmist.

Heinam toonitas, et enamik riike Euroopas oma sead siiski matab ning töötlemine või põletamine on pigem ebatavaline.

Metsküla külavanem Mehis Vinni ütles pressiteate vahendusel, et kohalikud elanikud mõistavad matmispaiga vajadust, kuid eelistaksid, et see oleks mujal.

"Kui see ei ole võimalik, on oluline, et ka siinsed lähimad kümme talu saaksid nn talumistasuna võimaluse, et nende puurkaevude ehitamisele annab riik omapoolse panuse. See peab olema kirjalikult kinnitatud ja kõiki talusid hõlmav lahendus, mitte ajutine abinõu," lausus ta.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa sõnul on sigade Aafrika katku leviku pidurdamiseks oluline metssigade arvukuse vähendamine, mistõttu toetab valitsus lisameetmetega metssigade küttimise suurendamist.

Metsseakonservide kokkuostu hankele laekus kolm pakkumist, millega minnakse edasi. Hankega tellitakse konservid ligikaudu 5000 metsseast ehk ligikaudu 500 000 konservi kogumaksumusega 1,7 miljonit eurot.

Riik hakkab LABRIS-e toel pakkuma metsseale ka tasuta keeritsussi uuringut, mis lisandub esmaspäevast, praegu kontrollitakse liha sigade Aafrika katku suhtes tasuta.

"Metssea arvukuse langus on ainuke meetod, kuidas fooni kodufarmides maha tõmmata," sõnas ta.