Venemaa on NATO idatiiva riikide vastu astunud mitu agressiivset sammu ja USA Euroopa vägede endise juhi Ben Hodgesi sõnul on allianss seda seni lihtsalt pealt vaadanud. Üks viis jõulisemalt vastata oleks erukindrali arvates Balti riikide õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissioniks.

"See tähendaks teistsugust missiooniprofiili. Hävitajatel oleks peal loomulikult relvad, aga lisaks oleks pilootidel volitus tulistada alla kõike, mis rikub või on kohe rikkumas NATO õhuruumi. See on väga lihtne asi, millega kõik riigid võiksid nõustuda. Ma küll ei tea, aga kahtlustan, et uuel missioonil Ida Vahimees midagi sellist ka lõpuks tehakse," sõnas Hodges.

"Olukord ikkagi on selline, kus õhuturbest ei pruugi teatud situatsioonides enam piisata ja ma arvan, et just praeguses situatsioonis, kus NATO on käivitanud ka uue heidutusmissiooni Eastern Sentry, on täiesti kohane see teema uuesti üles võtta ja tõepoolest õhuturbele lisaks või selle kõrval võiks olla ka väga selgelt välja töötatud õhukaitsemissioon," ütles riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul peaks kaitsevägi ja - ministeerium seda mõtet uue missiooni planeerimisajal liitlastele tungivalt esitama. Endine kaitseväe juhataja ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras ütles, et õhukaitsemissioonist on räägitud juba 2014. aastast ja Eesti ei tohiks kindlasti ootama jääma NATO plaane.

"Eesti riik ise peaks kiiresti tegema otsuseid ja otsustama ära, kuidas meie riigis droonitõrje üles ehitatakse ja sinna kiiresti investeerima. Seda pole minu arust tehtud piisava kiirusega," lausus Terras.

"NATO liitlaste ja ääreala liikmesriikide droonitõrjevõime ja isegi droonituvastusvõime on väga puudulik, kohati isegi olematu. See on lubamatu, sest me ju kõik korrutame, ka meie siin Eestis, kuidas me õpime Ukraina sõjast. Mida me siis oleme õppinud?" küsis riigikogu riigikaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu.

Venemaa droonid lendasid Poolasse, kus on umbes 10 000 USA sõjaväelast. Hodgesi hinnangul on seega selge, et Venemaa ei austa USA administratsiooni ega usu NATO heidutusse. Selleks, et suur organisatsioon jalad kõhu alt välja võtaks, on erukindrali sõnul tihti vaja tohutut ebaõnnestumist. Poola sündmus näitas, et allianss pole droonisõjaks valmis ja see häbi võib lõpuks olla vajalik tõuge. NATO peab leidma töötavaid ja odavamaid võimalusi droonide alla tulistamiseks ja tuvastamiseks.

"Meil pole piisavalt tuvastus- ja hoiatussüsteeme. Tegelikult on vaja kokku siduda kõik olemasolevad võimekused ja selleks tuleb teha õppuseid. See on olnud tohutu puudujääk. Meil pole olnud ühist, rahvusvahelist ja kõikehõlmavat õhu- ja raketikaitseõppust üle kümne aasta," ütles Hodges.