USA ja Hiina vahelised kaubanduspinged on järjest kasvanud, vastastikune tollimaksude tõstmine viis selleni, et tollid tõusid juba kolmekohaliseks. Washington ja Peking leppisid siiski kokku, et USA langetab ajutisi tollimakse 30 ja Hiina kümne protsendini ning augustis otsustati kõrgemate tariifide taaskehtestamise veel 90 päeva võrra edasi lükata. See tähendab, et enne 10-ndat novembrit tuleks mingi kokkulepe saavutada.

Hiina süüdistab USA-d ühepoolsetes tollimaksudes ja ekspordikontrollis ning käivitas vahetult enne seekordset kõnelustevooru USA suhtes kaks uurimist. Peking algatas dumpingu-vastase uurimise mõnede USA-st pärit mikrokiipide suhtes ja eraldi uurimise Hiina kiibisektori diskrimineerimise asjus.

Hiina kaubandusministeeriumi teatel võetakse Madridis kõne alla ka TikToki tulevik. Ministeeriumi esindaja rõhutas, et Hiina on kindlalt pühendunud oma ettevõtete seaduslike õiguste ja huvide kaitsmisele. USA on andnud Hiinale 17-nda septembrini aega leida TikTokile mittehiinlasest ostja või keelatakse populaarse rakenduse tegutsemine Ühendriikides.

TikToki teemat ei ole USA-Hiina kaubandusläbirääkimiste varasemates voorudes Genfis, Londonis ega Stockholmis arutatud. Ühe allika sõnul annab teema avalik lisamine ametliku päevakorrapunktina Trumpi administratsioonile võimaluse tähtaja järjekordseks pikendamiseks, kuigi see võib ärritada nii vabariiklasi kui ka demokraate, sest Kongress on andnud korralduse TikToki müümiseks USA ettevõttele, et vähendada riikliku julgeoleku riske.

Ühe kõnelustega kursis oleva inimese sõnul tekitab Ühendriikides muuhulgas pahameelt see, et Hiina ei ole ohjeldanud ohtliku narkootilise aine fentanüüli tootmiseks kasutatavate kemikaalide eksporti. Peking on valmis samme astuma, aga ainult siis, kui president Donld Trump kaotab fentanüüliga seotud karistustollid. USA omakorda nõuab, et kõigepealt võtaks Hiina meetmeid ja näitaks tulemusi ning alles siis saab kaaluda tollimaksude tühistamist.

USA on Madridi kõneluste eel kutsunud Euroopa riike üles kehtestama Hiinale karme tollimakse Vene nafta ostmise eest. Samuti süüdistab Washington Pekingit kokkuleppe rikkumises ja haruldaste muldmetallide ekspordi litsentside heakskiitmisega venitamises. Hiina on maailma juhtiv haruldaste muldmetallide tootja, neid mineraale kasutatakse autotööstuses, elektroonikas ja kaitsetööstuses oluliste komponentide valmistamiseks. USA lisas reedel ka kaks Hiina ettevõtet ekspordi musta nimekirja. See on vaatlejate sõnul järjekordne näide ekspordi kontrollist, mille vastu Hiina on sõna võtnud.

Vaatlejate hinnangul ei ole ka seekordsest kõneluste voorust suurt läbimurret oodata. USA endise kaubandusläbirääkija Wendy Cutleri hinnangul hoitakse suuremad kokkulepped president Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi võimalikuks kohtumiseks. Trump on öelnud, et kohtub Xiga tõenäoliselt veel selle aasta jooksul. Hiina on esitanud Trumpile ametliku küllakutse Pekingisse, millele Valge Maja ei ole veel vastanud.

Mõne vaatleja hinnangul ei ole aga suurejooneline kohtumine Pekingis mõeldav, kui eelkokkuleppeid pole. Võimalik on siiski kokkusaamine eelseisval Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorumi APEC-i kogunemise raames.

Georgtowni ülikooli Hiina eksperdi Evan Medeirose sõnul võib Trumpi otsus Pekingisse sõita tulla väga viimasel hetkel, kui ta on endale selgeks mõelnud, kas peale jääb soov tulemusi saavutada või soov hiinlaste austusavaldusi nautida.