"Euroopa on võitluses. Võitluses maailmajao nimel, mis on terviklik ja rahus. Vaba ja iseseisva Euroopa nimel. Võitluses meie väärtuste ja demokraatia eest. Võitluses meie vabaduse ja võime nimel, et otsustada ise meie saatus," lausus von der Leyen.

Kas me võitleme üksteisega, kas meie erimeelsused halvavad meid või on meil oskust leida kavalad poliitilised kompromissid ja vaimu tegutseda tempol, mis vaja – valik on meie endi teha, rõhutas komisjoni president. Kõne alguses pühendas von der Leyen suure osa ajast Ukrainale.

"Me jätkame toetust kõigile diplomaatilistele püüdlustele, et see sõda lõpetada, aga me oleme kõik näinud, mida diplomaatia Venemaa jaoks tähendab," ütles ta.

Just eelmisel ööl olid Venemaa droonid tunginud Poola õhuruumi ja mitme Euroopa NATO-liitlase koostööl lasti mõned neist alla.

"Euroopa seisab täielikult Poola taga. Putini sõnum on selge, meie vastus peab ka olema selge," lausus von der Leyen.

Von der Leyen lubas uusi sanktsioone Venemaale, Vene nafta ja gaasi impordi kiiremat lõpetamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist; abi, et tagasi tuua röövitud Ukraina lapsed, tuge Ukraina droonide tootmisele ning droonimüüri ehitamist Euroopa idapoolsemates liikmesriikides.

"Nad teavad kõige paremini Venemaa ohtu. Ei ole kahtlust – Euroopa Idatiib hoiab kogu Euroopat turvalisena Läänemerest Musta mereni," lausus ta.

Komisjoni president innustas Euroopat astuma karmimaid samme Iisraeli vastu.

"Me pakume välja sanktsioonid äärmuslike ministrite ja vaenulike asunike vastu," ütles von der Leyen.

Kuid ta ütles, et on ka Iisraeli sõber.

"Hamasi jaoks ei saa jääda kohta. Ei praegu ega ka tulevikus, sest nad on terroristid, kes tahavad Iisraeli hävitada," lausus von der Leyen.

Vaenulikule maailmale vastuseismiseks peab Euroopa majandus olema tugev, ütles ta, kuid rõhutas, et tulevik on roheline.

"Me peame sammu, et saavutada meie 2030. aasta sihtmärk, et vähendata heidet vähemalt 55 protsenti. See on Euroopa roheleppe jõud. Me peame hoidma kliima- ja keskkonnaeesmärkide osas kurssi. See on kindel," lausus von der Leyen.

Ta tõstis esile Euroopa autotööstuse tähtsuse ja esitas edust oma nägemuse.

"Ma usun, et Euroopal on vaja oma E-autot. E tähendab keskkonnasõbralik – puhas, kulutõhus ja kerge. E tähendab ökonoomne – inimestele taskukohane. E tähendab Euroopa oma – siin ehitatud, Euroopa tarneahelatega. Sest me ei saa lasta Hiinal ja teistel selle turu vallutada," lausus von der Leyen.

Elukalliduse tõus on eurooplastele mure, tõdes ta. Elupindadest on puudu, toidujulgeolek on ohus.

"Me esitame plaani, et aidata kaotada vaesus aastaks 2050," märkis von der Leyen.

Von der Leyen esitas oma kõnes üleskutse, et eurooplased võitleks. Võitleks oma julgeoleku nimel, iseseisvuse nimel, majanduse konkurentsivõime nimel, kliimamuutuste vastu, vaesuse vastu. Kõigest sellest moodustus selline loosungite virrvarr, et parlamendisaadikuid see kõne ei innustanud.

"Ursula von der Leyen püüdis sinna sisse panna erinevaid teemasid ja sõna otseses mõttes meeldida parlamendi erinevatele erakondadele. See oli selline viisakas rootsi laud. Kõik oli olemas kuumast toidust kuni desserdini," nentis Marina Kaljurand.

"Sa ei saa kõigi lemmik olla. Sa pead tegema ikkagi mingid valikud. Kahjuks ta seda selle kõne näol ei teinud," ütles Urmas Paet.

Ka von der Leyen enda poliitperest Euroopa Rahvaparteist jagus kriitikat

"Kõne oli väga vasakule poole kaldu. Kogu see rohepöörasus. Millise sõnumi valijad andsid väga selgelt eelmisele komisjonile, et seda rohehullust tuleb vähendada. See oli endiselt seal kõnes olemas. Kuni naeruväärsetest näidetest, mingitest väikestest elektriautodest ja nii edasi," lausus Riho Terras.

"Küsimus, mis minul tekkis, oli, kuidas ta hakkab seda ellu viima. Ma vaatasin tema erakonnakaaslaste nägusid. Kui ta rääkis kliimaküsimustest, puhtast tehnoloogiast, kui ta rääkis Gaza toetamisest, sanktsioonidest Iisraeli vastu. Nad olid mornide nägudega," ütles Kaljurand.

Selline otsustamatus Euroopas segab selgete valikute tegemist, hoiatas kõne suhtes ülimalt kriitiline Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison. Maha magatakse näiteks hetk tuumaenergiasse panustada.

"Kui oleks adekvaatne inimene Euroopa Komisjoni president, siis ta tuleks välja sõnumiga: nüüd me tõesti investeerime 100 või 200 või 300 miljardit eurot nendele riikidele, kes soovivad tuumaenergiat arendada. Selleks, et saada juhitav stabiilne energia, mis on soodne," lausus Madison.

Madison tervitas karmimat sõnumit migratsiooni teemal, kuid üldised loosungid, nagu lubadus vaesus kaotada, iseloomustavad tema sõnul võõrandumist valjatest.

"See on täpselt nagu aastal 1961 Nikita Hruštšov ütles, et kommunism saabub 20 aastaga. Kus igaüks annab vastavalt võimetele ja igaüks saab vastavalt vajadustele. See on täpselt üks ühele sama mugandumine oma mullis," ütles Madison.

"Kui sellised kõned ei räägi niivõrd asjast, vaid on loosungite keeles, siis see ikkagi kuulajat väga selgelt alahindab. See devalveerib ka kogu selle jutu mõistlikku sisu," lausus Paet.

Kõlama jäid seega Euroopa erimeelsused. Kuidas leida vaenulikus maailmas Euroopa ühine võitlusvaim, jäi vastuseta.