"Vanematekogu otsustas, et tuleb teha põhiseaduskomisjonile ettepanek analüüsida ja kaaluda esitatud ettepanekuid ja hinnata ise seda olukorda ja kui põhiseaduskomisjon koostab oma ettepanekute paketi või nägemuse sellest, siis me arutame seda veel kord riigikogu vanematekogus. Vaatame, kas leiame sellele konsensuse ja kui me oleme sellisesse seisu jõudnud, siis võimalik, et ka mingid seadusemuudatused tulevad," rääkis riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) reedel ERR-ile.

Postimees avaldas reedel artikli, mille kohaselt olevat riigikogu juhatus eesotsas Hussariga küsinud riigikogu vanematekogult toetust rahvasaadikute õiguste kärpimiseks eri- ja sõjaseisukorras, sealhulgas voli takistada riigikogu liikmetel välismaale lahkumist ja istungite ulatuslikumat salastamist. Ettepanekute põhjendusena oli kaaskirjas välja toodud, et kevadise riigikogu lauaharjutuse tagajärjel "koorusid välja mõned kitsaskohad riigikogu töökindluses kriisiolukorras, mille lahendamiseks tuleks kaaluda õigusaktide muutmist."

"Viimased paar aastat olen ma väga tõsiselt nende teemadega tegelenud. Me oleme parandanud ka riigikogu juhatuse toimepidevuse korda, mis reguleerib väiksemaid asju seoses riigikogu kriisiks valmisolekuga, aga me vajame ka laiemat analüüsi, et kuidas olemasolevatest seadustest lähtuvalt on meil võimalik toimetada ja kas miski vajab parandamist. Ja seda me sellel nädalal ka riigikogu vanematekogus arutasime lähtuvalt kevadel toimunud lauaõppusest ja lauaõppuse järeldustest," ütles Hussar.

"Ka kõikide meie liitlaste valitsused ja parlamendid tegelevad selle teemaga väga aktiivselt. Toimepidevuse teema puudutab loomulikult ka Eesti Vabariigi Riigikogu, sellepärast et riigikogul on väga olulisi rolle kriisi puhuks: riigikogu kuulutab välja ja erakorralise olukorra, riigikogu kuulutab välja ka sõjaseisukorra ja selle jooksul peab riigikogu kindlasti langetama ka väga palju olulisi otsuseid, sealhulgas ka näiteks riigieelarve muutmine. Nii et hinnata, millises olukorras me oleme oma seadusandluses, aga milline on meie toimepidevus, kas me peaksime midagi parandama, et see on äärmiselt oluline teema ja ma peaks ütlema, et oleks väga imelik, kui me nende teemadega ei tegele," lisas ta.

Hussar kinnitas, et ei ole plaani hakata riigikogu liikmete õigusi piirama ning meenutas, et riigikogu liikmete kui riigikaitselistel ametikohtadel olevate inimeste välismaale sõitmise keeldu valitsuse väljakuulutatava kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras näevad ette ka juba praegused seadused.

Ka riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor seeder tõdes ERR-ile, et selleteemalisi arutelusid on vaja, et riigikogu puudutavaid otsuseid teeks riigikogu ise või need tuleneks seadustest, mitte ei hakkaks täitevvõim riigikogule asju ette dikteerima, kuna see ohustaks võimude lahususe printsiipi.

"Aga see ei tohi kindlasti kujuneda selliseks lahenduseks, mida saab kuidagi pahatahtlikult ära kasutada ka mitte-eriolukorras või ka eriolukorras, et väga kitsas ring inimesi või üksikisik hakkab mingisuguseid regulatsiooni ainuisikuliselt otsustama. Nii et aruteluks siin materjali on aga nüüd ülemäära põnev, see olukord ei ole. Kui ma lehti loen, siis tundub see palju põnevam olema," rääkis Seeder.

Samas Isamaa esimees Urmas Reinsalu oli vestluses ERR-iga märksa kriitilisem, rääkides, et näeb nendes algatustes põhimõtteid, mis on kantud autoritaarsest mõttekäigust ning ratsionaalsete ja vajalike tehniliste muudatuste kõrval ka ettepanekuid, mis ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles ERR-ile, et riigikogu juhatuse esitatud dokument vanematekogule sisaldas väga palju punkte, millest osa piiraks riigikogu liikmete õigusi. "Jäi kuidagi mulje, et praegune parlamendi juhatus, vähemalt osa sellest, ei usalda riigikogu liikmeid," kommenteeris ta. "Ma arvan, et sellise suhtumisega ei saa juhtida riigikogu ka praegusel normaalsel ajal ja ma arvan, et see ei tee kindlasti au praegusele esimehele ja ka juhatusele, vähemalt osale sellest," lisas Laats.

"Ma arvan, et rahvas on meid usaldanud, meid siia valinud. Täpselt sama moodi praegune juhatus on ju riigikogu liikmete poolt valitud ja nüüd meie oma seas anname suuremad volitused kahele-kolmele inimesele, et nad korraldaksid eriolukorras meie tööd, [et] mõnes mõttes meie selja taga oleks õigus piirata, ära võtta riigikogu liikmete volitusi – see ei ole kindlasti ühele demokraatlikule riigile kohane," rääkis ta.

Laats avaldas kahetsust, et juhatus otsustas dokumendi saata põhiseaduskomisjoni, mitte ei jätkanud arutelusid vanematekogus, et sellele laiemat konsensuslikku toetust leida. Küll aga pidas ta vajalikuks eriolukordadeks seadusandlikult valmistuda. "Ma loodan, et see diskussioon läheb edasi, aga mitte sellisest positsioonist nagu see algas," lõpetas Laats.

Postimehe teatel oli algsete ettepanekute hulgas näiteks idee anda riigikogu juhatusele õigus keelata riigikogu liikmetel eriolukorras Eestist lahkumine, sundida neid alluma valitsuste erikorraldustele ja -kitsendustele, arvata saadikuid lihtsustatud korras riigikogust välja ja salastada riigisaladust sisaldav arutelu riigikogus ilma istungit kinniseks kuulutamata.