Reede hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit.

Stoicescu sõnul loodab ta, et taoline provokatsioon ei kordu, aga selleks tuleb omalt poolt teha midagi praktilist.

"Võib-olla on lisavahendeid vaja siia, protseduure kehtestada, ja need ka tehakse, kui seda vajalikuks peetakse. Ja siis on veel võimalus astuda asümmeetrilisi samme /..../, mis võiksid olla sellised, mis teevad Venemaale valu ja on Venemaale kahjulikud, set ma ei näe muud võimalust, kuidas on võimalik Venemaad distsiplineerida, taltsutada," lausus Stoicescu.

Stoicescu tõi asümmeetrilise vastukäigu näiteks Venemaa gaasi-naftasektori ja varilaevastiku. "On võimalusi, mida teha, et Venemaa näeks, et ükski selline jäme provokatsioon ei jääks tagajärgedeta ja et tagajärjed saavad olema talle ebameeldivad. Ainult nii on võimalik tagada, et nad tulevikus respekteerivad meie suveräänsust;" lausus ta.

Poliitilise poole pealt on NATO reaktsioon olnud väga hea, ütles Stoicescu.

"NATO riigid on kõik reageerinud, näidanud solidaarsust meiega. Kaitsevägi, itaallased, kes on siin õhuturbemissioonil, tegid oma töö suurepäraselt. See on täiesti pretsedenditu olukord ja seetõttu tegime ka meie otsuse algatada artikkel nelja. Teisipäeval alustame NATO-s artikkel nelja läbirääkimisi liitlastega," ütles ta.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni pidasid laupäeval ühise erakorralise istungi, teemaks Eesti õhuruumis toimunud suveräänsuse rikkumine, ning kutsutud olid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna.

Kunnas: praegu võiks NATO õhuturbemissiooni muuta õhukaitsemissiooniks

Riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas ütles ERR-ile, et kui NATO õhukaitse juhtimissüsteem ja Eesti kaitsevägi käitusid tema hinnangul täiesti adekvaatselt ja professionaalselt, siis etteheiteid on tal riigikantseleile info jagamise kohta.

"Mul ei ole sõjalisele poolele mingeid etteheiteid. Aga kui me vaatame edasi seda intsidenti, siis ma ise sain sellest teada meediast. Meil on olnud mitmeid intsidente: alates merekaablite lõhkumisest varilaevastiku juhumini. Riigikantseleil peaks teavitamine – nii vastutavate ametiisikute osas kui ka strateegiline kommunikatsioon elanikkonnale – olema rutiin, aga ma näen, et see nii ei ole ja sellele ma juhtisin ka ühisistungil tähelepanu," lausus Kunnas.

Teisipäevase NATO nõupidamise kohta märkis Kunnas, et oluline on see, mis on kohtumisel Eesti eesmärk.

"Kui eesmärk on see, et sarnased intsidendid ei korduks ja me kutsusime kokku artikkel nelja konsultatsioonid, siis mida me tahame seal saavutada. Kas on olemas momentum selleks, et NATO võiks muuta meie õhuturbemissiooni õhukaitsemissiooniks? Me oleme taotlenud seda aastast 2014 – seda ei juhtunud siis ja ei juhtunud ka siis, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku kallaletungi Ukrainale. Kas praegu on see moment olemas, et seda muuta – mina seda ei tea, seda otsustavad liitlased NATO nõukogus," ütles Kunnas.