"Mina loomulikult ei tea, mis oli Venemaa eesmärk. Kas ta tegi seda kõike teadlikult tahtlikult, kogemata. Ja ausalt öeldes, sel ei ole mingit tähtsust. Me näeme seda asja laiemas kontekstis, seda konteksti raamib Venemaa sõda Ukrainas. Nüüd on meie ülesanne kindlustada, et Venemaa jaoks päädib see piisavalt ebameeldivate tagajärgedega. Et ta järgmine kord siia õhuruumi ei tuleks," rääkis Vseviov esmaspäeval "Vikerhommikus".

Vseviovi sõnul on alatu vale Venemaa kaitseministeeriumi teade, et nemad lendasid rahvusvaheliste vete kohal.

"Meil on selle kohta ümberlükkamatud tõendid ja mitte ainult meil, kõikidel meie liitlastel. Need tõendid on olemas. See, et Venemaa provokatiivselt ja ohtlikult rikub NATO riigi õhuruumi, on üks asi. See, et ta avalikult kogu maailmale selle kohta valetab, on teine asi.  

Vseviov illustreeris olukorda näitega, mis juhtunuks, kui mõni NATO lennuk oleks lennanud 12 minuti vältel Venemaa õhuruumis.

"Kujutage ette olukorda, kus mõne NATO riigi lennuk oleks lennanud Venemaa pealinnale nõnda lähedale Venemaa õhuruumi, kui need lennukid tegid meil siin. Mis oleks olnud siis maailma reaktsioon? Oleks hukka mõistetud. Milline on täna Venemaa käitumine? Venemaa käitumine on tüüpiline – see on häma ja vassimine."

Vseviovi sõnul iseloomustab Venemaa käitumist teiste riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse pisendamine.

"See, mis juhtus meil, on kõrvaljuhtum sellele, mis juhtub Ukrainas. See on täielik rahvusvahelise õiguse kõige põhilisemate printsiipide ignoreerimine, nendel trampimine, ükskõiksus selle maailmakorra aluseks olevate reeglite suhtes."

Vseviov rõhutas, et NATO-l on sellise intsidendi jaoks, nagu reedene õhupiiri rikkumineoli, olemas kindlad protseduurid.

"Kõik on paika pandud, läbi harjutatud. Kordagi selle 12 minuti jooksul ei teinud keegi midagi nii-öelda põlve otsas, vaid järgiti protseduure, mis on olemas. Kaasa arvatud allalaskmiseni välja on need protseduurid paika pandud. Loomulikult ei taha ma raadioeetris arutada täpselt nende nüansside üle, millal ja mida me teeme. Aga ma kinnitan, et mingisugust peataolekut või üllatust polnud."

Vseviovi kinnitusel on kõikide NATO riikide relvajõud seatud ja loodud selleks, et vajadusel kasutada oma territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse kaitseks jõudu.

"Küsimus on, millal me seda jõudu kasutama hakkame, ja tegelikult veel enne seda, kuidas teha nõnda, et mõistetakse, et ei ole mõtet nende punaste joontega nalja teha. Jällegi, ei ole tähtis, kas nad olid siin kogemata, meelega või mis iganes kaalutlustel. Fakt on fakt: need hävitajad meie õhuruumis olid, nad poleks tohtinud siin olla ja nüüd on vaja selgeks teha, et nad enam ei tuleks."

Esmaspäeval alustab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus arutelu õhupiiri intsidendist. Teisipäeval keskendub julgeolekunõukogu Ukraina sõjale.

"Et see, millega meie oleme silmitsi, ei ole mitte üksikud eksitused, vaid süsteemne rahvusvahelist õigust rikkuv tegevus. Meil on eraldi rida üritusi, kus osalevad kas president või välisminister või teised meie delegatsiooni liikmed. Muuhulgas sellised, mis keskenduvad Ukrainast küüditatud laste küsimusele. Millega me proovime näidata ka kaugematele riikidele, miks neile peab see, mis siin toimub, korda minema."

Venemaa üks eesmärke on Vseviovi sõnul lükata lääs kursilt, milleks on Ukraina, kus käib vahetu sõjategevus.

"Nende eesmärk on meid hirmutada, lõhestada, segadusse ajada, et me lõpetaksime selle poliitika viljelemise või ajamise, mida me oleme senimaani teinud. Milleks on siis ühest küljest agressiooni hinna tõstmine ja teiselt poolt Ukraina toetamine. Need kaks asja on aga ainus retsept, kuidas saavutada õiglane rahu. Loomulikult me jätkame sellel kursil."

Vseviovi sõnul on Euroopas alanud aktiivsed arutelud järgmise sanktsioonipaketi üle.

"Meie eesmärk on selge: see peab olema tõsine ja tõesti haiget tegev pakett. Haiget on võimalik teha läbi energia, aga ka pangandus loomulikult. Ja siis tuleb ausalt otsa vaadata ka sellele probleemile, et Venemaa on selle sõja vältel leidnud terve rea mooduseid, kuidas kehtivatest sanktsioonidest mööda hiilida. Nii et ka selle sanktsioonide möödahiilimise vastane tegevus peaks olema meie arvates 19. sanktsiooni paketi keskmes."

Kantsleri sõnul on konsulteeritud teiste liikmesriikidega ja ka Euroopa Komisjoni ametnikega ning tajutud, et Eestiga sarnane hinnang on Euroopas valdav.

"Analüüs on praktiliselt kokkulangev ka nende riikidega, kes asuvad Venemaa piiridest kaugemal. Nüüd tuleb see pakett lihtsalt kiiremas korras kokku leppida ja ajastus on siin ka oluline, ehk mitte jätta need arutelud venima. Aga ma ütlen juba kohe ära, et ega siis selle 19. paketi järel tõenäosus, et me rahul oleme, on erakordselt väike. Rahul oleme alles siis, kui Venemaa on oma agressiooni lõpetanud. Kui ka selle 19. tulemine seda ei tee, alustame kohe 20. kallal tööd. Sest neid valdkondi, kust veel on võimalik kruve kinni keerata, neid kindlasti jätkub."